Rakkude, kudede ja elundite hankimis- ja käitlemisandmete kokkuvõte

Ülevaade 2023. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2023. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis 11 kehtivat Ravimiameti välja antud rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. 31.03.2023 lõppes OÜ Cellin Technologies tegevusluba. 2023. aastal sai seerumsilmatilkade käitlemiseks tegevusloa sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (6).

Tabel 1. Hangitavad ja käideldavad rakud, koed ja elundid seisuga 01.05.2024.

Rakkude hankimine ja käitlemine

Tüvirakkude hankimine ja käitlemine

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2023. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2023. aastal

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. Nagu teistel kunstliku viljastamise protseduuridel, kasutatakse ka IUI puhul munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) sulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2023. aastal

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2022. aastal

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2023. aastal

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2022. aastal

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2023. aastal

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2022. aastal

Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2023. aastal

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2022. aastal

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2023. aastal

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2022. aastal 

Kudede hankimine ja käitlemine

Kasutatud mõisted:

• Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
• Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
• Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2023. aastal 28 ja elusdoonoreid 281.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha, nabaväädi koe, hamba ja seerumsilmatilkade hankimisest ja käitlemisest aastatel 2018–2023.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2018–2023. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2018–2023. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2018–2023. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2018–2023. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2018–2023.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimine Eestis 2019–2023. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

Joonis 7. Hamba hankimine. Hamba hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2022. aastal. Pärast hankimist saadetakse hammas käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

Tabel 13. Seerumsilmatilkade käitlemine. 2022. aastal väljastati Eestis esimene tegevusluba seerumsilmatilkade valmistamiseks, 2023. aastal väljastati tegevusluba veel ühele käitlejale. Seerumsilmatilku valmistatakse patsiendi enda verest eraldatud seerumist, mis lahjendatakse füsioloogilise lahusega. Üheks ühikuks on süstlasse pakendatud 1,5 ml  või 1 ml tilku.

Elundite hankimine ja käitlemine

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/statistika

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2024

Ülevaade 2022. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli Ravimiamet välja andnud 12 rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. 31.03.2023 lõppes OÜ Cellin Technologies tegevusluba. 2022. aastal said tegevusloa Tamro Eesti OÜ (lüofiliseeritud amnionimebraan) ja Future Health Solutions OÜ (hammas). Seerumsilmatilkade käitlemiseks sai tegevusloa aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (6).

Tabel 1. Hangitavad ja käideldavad rakud, koed ja elundid seisuga 01.05.2023

Rakkude hankimine ja käitlemine

Tüvirakkude hankimine ja käitlemine

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2022. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2022. aastal

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. Nagu teistel kunstliku viljastamise protseduuridel, kasutatakse ka IUI puhul munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) sulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2022. aastal

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2021. aastal

Tabel 5. Kunstliku viljastamise andmed seemnerakudoonorluse korral 2022. aastal

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2021. aastal

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2022. aastal

Tabel 8. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munarakudoonorluse korral 2021. aastal

Tabel 9.  Kunstliku viljastamise andmed munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2022. aastal

Tabel 10. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused munaraku- ja seemnerakudoonorluse korral 2021. aastal

Tabel 11. Kunstliku viljastamise andmed embrüodoonorluse korral 2022. aastal

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2021. aastal 

Kudede hankimine ja käitlemine

Kasutatud mõisted:

• Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
• Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
• Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2022. aastal 24 ja elusdoonoreid 201.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha, nabaväädi koe, hamba ja seerumsilmatilkade hankimisest ja käitlemisest aastatel 2017–2022.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2017–2022. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2017–2022. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2016–2022. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2016–2022. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2016–2022.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimine Eestis 2019–2022. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

Joonis 7. Hamba hankimine. Hamba hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2022. aastal. Pärast hankimist saadetakse hammas käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

Tabel 13. Seerumsilmatilkade käitlemine. Seerumsilmatilkade valmistamiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2022. aastal. Seerumsilmatilku valmistatakse patsiendi enda verest eraldatud seerumist, mis lahjendatakse füsioloogilise lahusega. Üheks ühikuks on süstlasse pakendatud 1,5 ml tilku.

Elundite hankimine ja käitlemine

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/statistika

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2023

Ülevaade 2021. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2021. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud kümme rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba, millest üks on praegu peatatud. 2021. aasta 16. veebruaril lisandus veel üks hankija - Future Health Solutions OÜ. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (6).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 16.02.2022.

Rakkude hankimine ja käitlemine

Tüvirakkude hankimine ja käitlemine

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2021. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2021. aastal

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

Sugurakkude ja embrüote käitlemine

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. Nagu teistel kunstliku viljastamise protseduuridel kasutatakse ka IUI puhul munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

Tabel 3. Kunstliku viljastamise andmed partnerannetuse korral 2021. aastal

Tabel 4. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused partnerannetuse korral 2020. aastal

Tabel 6. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused seemnerakudoonorluse korral 2020. aastal

Tabel 7. Kunstliku viljastamise andmed munarakudoonorluse korral 2021. aastal.

Tabel 12. Sugurakkude ja embrüote siirdamise tulemused embrüodoonorluse korral 2020. aastal 

Kudede hankimine ja käitlemine

Kasutatud mõisted:

• Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
• Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
• Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2021. aastal 23 ja elusdoonoreid 60.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha ning nabaväädi koe hankimisest ja käitlemisest aastatel 2016–2021.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2016–2021. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2016–2021. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2016–2021. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2016–2021. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2016–2021.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimine. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

Elundite hankimine ja käitlemine

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2022

Ülevaade 2020. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba, millest üks on hetkel peatatud. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2020.

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2020. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2020. aastal

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. Nagu teistel kunstliku viljastamise protseduuridel kasutatakse ka IUI puhul munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

KUDEDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

• Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
• Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
• Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2020. aastal 36 ja elusdoonoreid 142.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha ning nabaväädi koe hankimisest ja käitlemisest aastatel 2015–2020.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2015–2020. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2015–2020. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2015–2020. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2015–2020. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2015–2020.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Aprill 2021

Ülevaade 2019. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2019. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2019.

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2019. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2019. aastal

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

KUDEDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.

Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.

Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2019. aastal 22 ja elusdoonoreid 116.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani, naha ning nabaväädi koe hankimisest ja käitlemisest aastatel 2014–2019.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2014–2019. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2019. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2019. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2019. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5.  Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014-2019.

Joonis 6. Nabaväädi koe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2019. Nabaväädi koe hankimiseks väljastati Eestis esimene tegevusluba 2018. aastal ning tegevust alustati 2019. aastal. Pärast hankimist saadetakse nabaväädi kude käitlemiseks ja ladustamiseks teiste riikide käitlejatele.

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

https://www.elundidoonorlus.ee/statistika

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2020

Ülevaade 2018. aasta rakkude, kudede ja elundite käitlemisest on koostatud rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate esitatud aastaaruannete põhjal ja katab kõiki hankimis- ja käitlemistegevusi. 2018. aasta 31. detsembri seisuga on Ravimiamet välja andnud üheksa rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevusluba. Hankimise ja käitlemise valdkondadest (hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüüpidest) annab ülevaate tabel 1. Kõige rohkem on Eestis sugurakkude ja embrüote hankijaid ja käitlejaid (5).

Tabel 1. Hangitavate ja käideldavate rakkude, kudede ja elundite tüübid seisuga 31.12.2018.

RAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

TÜVIRAKKUDE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Andmed tüvirakkude hankimise ja käitlemise kohta Eestis 2018. aastal on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Tüvirakkude hankimine ja käitlemine 2018. aastal

**Ühe loovutuse käigus saadud, kuid mitmesse pakendisse pakendatud produkte loetakse erinevateks produktideks. See tähendab, et ühest loovutusest võib saada mitu produkti.

SUGURAKKUDE JA EMBRÜOTE KÄITLEMINE

Kunstliku viljastamise protseduure on erinevaid, enim kasutatakse nn IUI, IVF, ICSI ja FET protseduure.

IUI (ingl intrauterine insemination) ehk  inseminatsioon – spermast eraldatakse laboritingimustes  elujõulisemad seemnerakud, mis siiratakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. IUI puhul kasutatakse munarakkude viljastamiseks kas partneri või doonori seemnerakke.

IVF (ingl in vitro fertilisation) ehk munarakkude kehaväline viljastamine – protseduur, mille käigus eemaldatakse munarakud munasarjadest ja viiakse laboritingimustes kokku seemnerakkudega. Seega toimub viljastumine kehaväliselt. Inkubaatoris arenenud embrüo(d) siiratakse naise emakasse.

ICSI (ingl intra-cytoplasmic sperm injection) ehk seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon – laboritingimustes süstitakse munarakku üks seemnerakk. Pärast munaraku edukat viljastumist siiratakse embrüo naise emakasse. ICSI protseduuri kasutatakse mehepoolse viljatuse korral, kui spermas on kvaliteetsete seemnerakkude arv väga väike või kui seemnerakud spermas üldse puuduvad ning neid tuleb eraldada munanditest.

FET (ingl frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine – laboritingimustes (IVF või ICSI protseduuri abil) loodud ja külmutatud embrüo(te) ülessulatamine ja naise emakasse siirdamine.

KUDEDE KÄITLEMINE

Kasutatud mõisted:

• Käideldud koed – käideldud kudede ühikud, hoolimata sellest, kas nad on vabastatud / väljastatud kasutusse või mitte. Hõlmab ka aruande aastale eelnenud aastal ladustatud kudede käitlemist.
• Töötlemine – kõik kudede ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise ja pakendamisega seotud operatsioonid.
• Ladustamine – aasta jooksul ladustatud kudede arv, mida ei ole 31. detsembriks siirdamiseks väljastatud ega hävitatud.

Surnud koedoonoreid oli Eestis 2018. aastal 28 ja elusdoonoreid 99.

Järgnevatel joonistel ülevaade skeletikoe, vaskulaarkoe, silma sarvkesta, amnionimembraani ning naha hankimisest ja käitlemisest aastatel 2014–2018.

Joonis 1. Skeletisüsteemi kudede hankimise ja käitlemisega seotud tegevused Eestis ajavahemikus 2014–2018. Ühikuks on eraldi pakendatud siirik (nt üks reieluupähik, üks demineraliseeritud luu ühik, üks konteiner luupuru, üks luu lapp (ingl femoral strut), üks osteokondraalne allosiirik, üks eraldi pakendatud kõõlus või osa kõõlusest).

Joonis 2. Vaskulaarkoe hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik (üks pakend võib sisaldada ühte või mitut erineva pikkusega veresoont).

Joonis 3. Silma sarvkesta hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on üks eraldi pakendatud siirik.

Joonis 4. Amnionimembraani hankimine ja käitlemine Eestis 2014–2018. Ühikuks on ühte konteinerisse pakendatud kude koetüki suurusest sõltumata.

Joonis 5. Naha hankimisega ja käitlemisega seotud tegevused Eestis 2014–2018

ELUNDITE HANKIMINE JA KÄITLEMINE

Alates 2017. aastast koostab ja avaldab elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise koondaruande riiklik siirdamisasutus:

http://elundidoonorlus.ee/doonorlus

Ravimiamet tänab kõiki hankijaid ja käitlejaid koostöö eest!

Mai 2019