AMR on ülemaailmselt kiirelt kasvav ja leviv mure, hõlmates lisaks inimtervisele ka loomade ja taimede tervist. Toiduloomade ja põllukultuuride kaudu on mõjutatud ka toiduohutus. Kõik need valdkonnad on seotud keskkonnatervisega. Antimikroobne resistentsus ei ole tulevikuprobleem, vaid tänane väljakutse, millega seisab silmitsi kogu maailm. Resistentsuse leviku ohjamiseks on oluline vaadelda kõiki neid valdkondi "Üks tervis" (One Health) põhimõttest lähtudes.
One Health
Antimikroobne resistentsus (AMR) on probleem, mis ei piirdu ühe valdkonnaga – see mõjutab nii inimeste, loomade kui ka keskkonna tervist. Üks tervis (One Health) on lähenemine, mis toob need kolm valdkonda kokku, et ennetada ja ohjata resistentsuse levikut terviklikult.
Antibiootikumide mõistlik kasutamine nii inimestel kui loomadel on resistentsuse ennetamise keskne osa. Resistentsuse kujunemist mõjutavad ka keskkonnategurid, näiteks ravimijäägid ja põllumajanduses kasutatavad ained, mis võivad jõuda vette ja pinnasesse.
Tõhus antimikroobse resistentsuse ohjamine eeldab koostööd tervishoiu-, veterinaar-, põllumajandus- ja keskkonnasektorite vahel. Rahvusvahelisel tasandil toetavad seda põhimõtet WHO, WOAH, FAO ja UNEP, kes teevad koostööd One Health Quadripartite’i raames.
Eestis järgib sama põhimõtet Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegia 2025–2030, mis seob erinevate valdkondade tegevused ühtseks tervikuks. Strateegiaga saab tutvuda SIIN.
AWaRe klassifikatsioon
WHO jagab antibiootikumid resistentsusriski ja meditsiinilise olulisuse alusel kolme rühma (Access, Watch ja Reserve ehk AWaRe). Antibiootikumide klassifikatsioon AWaRe on loodud toetamaks antibiootikumide mõistlikku kasutamist.
- Access – esimese ja teise valiku antibiootikumid, mida tõenduspõhisest infost juhindudes kasutatakse sagedasemate infektsioonhaiguste raviks ja millel on madal resistentsuse tekke risk. Kõik selle klassi antibiootikumid kuuluvad WHO asendamatute ravimite nimekirja ehk need peavad olema alati hästi kättesaadavad. Siiski tuleb jälgida, et ka nende kasutamine oleks põhjendatud ja mõistlik.
- Watch – piiratud kasutamisega antibiootikumid, millel on kõrgem resistentsuse tekke risk. Mõned selle klassi antibiootikumid kuuluvad WHO asendamatute ravimite nimekirja, kuna teatud infektsioonhaiguste ravis on need esmavalikuks. Nende kasutamine peab olema kliiniliselt põhjendatud ning kasutamist tuleb tähelepanelikult jälgida.
- Reserve – reservantibiootikumid ehk viimase valiku antibiootikumid, mille kasutamine on põhjendatud multiresistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonide korral. Sellesse klassi kuuluvate antibiootikumide kasutamine on piiratud, tagamaks nende jätkuv tõhusus.
WHO riikide eesmärk on, et vähemalt 70% antibiootikumide kasutamisest moodustaksid Access-kategooria ravimid. Eestis oli see näitaja olnud stabiilselt 64%, mis näitab, et teema vajab jätkuvalt tähelepanu ja arendamist. Paljudes riikides kasutatakse liigselt Watch-kategooria antibiootikume, mille osakaalu vähendamist nähakse ühe võimalusena pidurdamaks AMR levikut.
Tõenduspõhised ravijuhised 30 enam levinud infektsioonhaiguse raviks lähtudes AWaRe klassifikatsioonist: WHO AWaRe antibiotic book.
Ravimiameti, Terviseameti, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti Laborimeditsiini Ühingu koostöös valminud AWaRe infomaterjalid on tõlgitud ja kohandatud Eesti oludele, sisaldades täielikku nimekirja Eestis kättesaadavatest toimeainetest vastavalt WHO klassifikatsioonile. Lisaks on materjalis ka praktiline antibiootikumide määramise meelespea. See on abivahend lisaks ravijuhenditele, toetamaks arsti raviotsuseid antibiootikumide määramisel.
Andmeallikad antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse kohta
Antimikroobse resistentsuse (AMR) ohjamine algab teadmisest, kuidas ja kus antibiootikume kasutatakse ning kuidas resistentsus kujuneb ja levib. Selleks koguvad ja analüüsivad rahvusvahelised organisatsioonid andmeid, mis näitavad muutusi antibiootikumide tarbimises ja resistentsuse tasemes eri riikides ja valdkondades.
Alljärgnevad rahvusvahelised andmebaasid ja raportid koondavad usaldusväärset teavet antibiootikumide kasutamise ning resistentsuse seire kohta nii inim- kui veterinaarmeditsiinis.
Lisaks andmete kogumisele ja seirele on resistentsuse ohjamisel keskne roll koostööl ning ühtsel infovahetusel riiklike ja rahvusvaheliste partnerite vahel. Selline koostöö aitab tagada, et antibiootikumide kasutamine on tõenduspõhine, järelevalve järjepidev ning teavitustegevus ühtne alates riiklikust poliitikast kuni igapäevase praktikani.
Alljärgnevalt on koondatud usaldusväärsed infoallikad, kust leiab Eestis tehtud uuringuid ja seireandmeid, samuti ametkondade juhiseid, seadusandlust ning laboritegevuse kohta käivat teavet, mis toetavad antibiootikumiresistentsuse paremat mõistmist ja ohjamist.
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine Euroopas: ülevaated, trendid riikide kaupa (2009-2022): ESVAC
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine Euroopas: müügiandmed ning loomaliikide kaupa kasutusandmed (alates 2023): ESUAvet reports
- Humaanantibiootikumide kasutamine Euroopas: ülevaated, trendid riikide kaupa: ESAC-Net Annual Epidemiological Report 2024
- Humaanantibiootikumide kasutamine ja resistentsus maailmas (erinevad raportid): GLASS reports
- ECDC iga-aastased raportid: Annual Epidemiological Reports
- Humaanantibiootikumide kasutamine ja resistentsus maailmas: andmebaas GLASS Dashboard
- Humaanantibiootikumide kasutamine Euroopas: andmebaas ESAC-Net Dashboard
- Antibiootikumide kasutamine ja resistentsus maailmas: WHO AMR Dashboard
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine maailmas: andmebaas ANIMUSE
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine Euroopas alates 2023: ESUAvet Dashboard
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine Euroopas 2010-2022: ESVAC Dashboard
-
ECDC andmebaasid: ECDC Data, dashboards and databases
- Loomadel kasutatavate antibiootikumide liigitus mõistlikuks ja vastutustundlikuks kasutamiseks AMEG klassifikatsioon:
Eesti uuringud:
- Tartu Ülikooli antibiootikumiresistentsuse alased uuringud Eesti kohta leiab SIIT.
-
Fungitsiidiresistentsuse uuringud Eesti taimekasvatuses leiab Maaelu Teadmuskeskuse kodulehelt.
-
Raport „Ravimijäägid Läänemere piirkonnas– heited, ravimitarbimine ja keskkonnariskid“ (2020) sisaldab andmeid ravimijääkide, ravimitarbimise ja nendega seotud keskkonnariskide kohta Läänemere piirkonnas.
Ametlikud infoallikad ja juhised:
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht.
- Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht.
- Terviseameti koduleht.
- Sotsiaalministeeriumi koduleht.
Laborite ja seiretegevuse info:
-
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) tegeleb antibiootikumitundlikkuse määramisega. Selleks, et vältida mikroobidel resistentsuse arengut ja levikut, uuritakse raviskeemi koostamisel tõvestavate mikroobide ravimitundlikkust.
-
Eesti Infektsioonhaiguste Selts ühendab infektsioonhaiguste, kliinilise mikrobioloogia, viroloogia ja troopilise meditsiini erialal töötavaid arste
-
Eesti Laborimeditsiini Ühing (ELMÜ) on 1999. aastal asutatud Eesti laboriarste, kõrgharidusega laborispetsialiste, kliinilisi mikrobiolooge ning teisi laborimeditsiinist huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid koondav erialaühing.
Viimati uuendatud: 23.01.2026
