Marju ja Janne läbiviidud teadusuuringust selgub, et 2023. aastal moodustas viie internetiapteegi kaugmüügi osakaal üldapteekide kogukäibest 2,3%. Ravimite ja muude kaupade osakaal on sealjuures aga kogumüügist erinev: retseptiravimitel 0,6%, käsimüügiravimitel 1,4% ja muudel kaupadel 6,4%.
Uuringu tulemused näitavad, et internetiapteegist ravimite ostmise võimalust kasutati aastatel 2021–2023 kõikides Eesti maakondades ning veebi teel ostetud ravimid on jõudnud peamiselt Harjumaale ja Tartumaale: vastavalt 61% ja 10% kõigist veebi teel müüdud retseptiravimitest ning vastavalt 58% ja 12% kõigist veebi teel müüdud käsimüügiravimitest.
Maakonna ühe elaniku kohta osteti kõige enam retseptiravimeid Raplamaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning käsimüügiravimeid Harjumaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Suurim retseptiravimite veebiostu osakaal oli 2023. ja 2022. aastal Raplamaal (vastavalt 1,1% ja 0,9%) ning käsimüügiravimitel 2022. aastal Rapla- ja Läänemaal (vastavalt 1,9% ja 1,8%). Kolme aasta maakondlik veebi teel ravimite ostmise osakaal oli kõige kõrgem Raplamaal, Läänemaal ja Harjumaal.
Uuring näitab ka seda, et nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite ostmine veebi teel on koondunud peamiselt Eesti suurimate linnade lähedusse, s.t Harju- ja Tartumaale. Samas on veebimüügi osakaal suurim Raplamaal. Sellele vaatamata on ravimite veebimüük ühe elaniku kohta suur ka Eesti kõige väiksemates maakondades, s.o Hiiumaal ja Läänemaal.
Lisaks tutvustas TÜ Farmaatsia instituudi üliõpilane Heidi Loot uurimistööd „Ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekirja analüüs ja uuendamine“, mille juhendajateks Ravimiametist olid Evelin Saar ja Janne Sepp ning Farmaatsia instituudi farmakognoosia professor Ain Raal.
Õigus otsustada aine või toote määratlemine ravimina on Ravimiametil. Ravimina määratletud toodete koostiste põhjal on Ravimiamet avaldanud oma kodulehel nimekirja vastavalt sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 "Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord" § 3 lõikele 6. Selles nimekirjas on praegu 261 taimeliiki, mis avaldavad farmakoloogilist toimet inimese organismis. Nimekirjas olevaid liike nimetatakse tinglikult taimedeks, kuid muu hulgas on seal loetletud ka mitmed seened. Nimekiri on koostatud 2011. aastal ja seda täiendatakse järjepidevalt, kuid uuemate teadusandmete järgi ei ole seda tervikuna kaasajastatud.
Uurimistöö eesmärgiks oli uuemate teaduspublikatsioonide ja regulatiivsete dokumentide põhjal kontrollida ning koondada infot taimede raviomaduste kohta. Lisaks grupeerida praeguses nimekirjas olevad taimed (ravimtaimed, mürktaimed, toidutaimed, psühhoaktiivsed taimed) nii, et nimekirja jääksid edaspidi vaid taimeliigid, mida kasutatakse meditsiinilisel eesmärgil ning mille toime on tõenduspõhine.
Uurimuse tulemusena anti soovitused eemaldada nimekirjast raviomadusteta taimed ning selgema ülevaate saamiseks taimed grupeeriti vastavalt nende toimetele ja kasutusvaldkonnale. Nimekirja muutmine jätkub koostöös Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduametiga, et otsustada, millised raviomadusteta taimed vajavad toidus kasutamise korral reguleerimist ning kaaluda toidus keelatud taimede siseriikliku nimekirja koostamist.
Teadustööde teesid avaldatakse väljaande Eesti Arsti lisas.
Loomise kuupäev: 21.10.2024
