Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Ravimiameti töö | Millega tegeleb õigusnõunik?

Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud otsused mõjutavad otseselt inimeste tervist. Selleks, et need otsused oleksid õiguspärased, läbimõeldud ja kooskõlas kehtivate reeglitega, on Ravimiametis oluline roll õigusnõunikel. Just nemad aitavad tagada, et ameti tegevus vastaks nii Eesti õigusaktidele kui ka Euroopa Liidu ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna nõuetele.

Ravimiameti õigusosakond loodi eraldi osakonnana 2020. aastal, kui sinna koondati varem ametis olnud õigusnõunikud ja jurist. Õigusosakonnas töötab igapäevaselt neli õigusnõunikku, kelle töö hõlmab nii nõustamist, vaidluste lahendamist kui ka õigusloomes osalemist. Ravimiameti viies õigusnõunik töötab praegu Euroopa Komisjoni juures Brüsselis.

Õigusnõuniku igapäevatöö

Õigusnõuniku töö ei ole pelgalt õigusaktide tõlgendamine. Nende ülesanne on toetada kõiki teisi Ravimiameti osakondi ja aidata leida lahendusi olukordades, kus õiguslikud küsimused põimuvad sisuliste otsustega. Õigusosakonda võib võrrelda hunt Kriimsilmaga: rollid on mitmekesised ja tööpäevad väga erinevad.

Õigusnõunike lauale jõuavad küsimused, mis puudutavad apteekide, ravimite hulgimüüjate ja tootjate järelevalvet, ravimite müügilube ja kliinilisi uuringuid, ravimireklaami ja ravimiohutust ning vere, rakkude, kudede ja elundite hankimist ning käitlemist. Samuti tegeletakse meditsiiniseadmete ja uudsete ravimite valdkonnaga, avaliku teenistuse ja tööõigusega, eetika ja huvide konflikti küsimustega ning lepingute ja käskkirjadega. Oluline osa tööst on ka laboritegevusega seotud õiguslike hinnangute andmine ning Ravimiameti igapäevast tegevust puudutavate eelnõude, sealhulgas Euroopa Liidu algatatud õigusaktide analüüsimine.

Õigusnõuniku töö eeldab tihedat koostööd ka teiste osakondadega. Regulaarne infovahetus ja ühised arutelud on hädavajalikud, et otsused oleksid nii sisuliselt põhjendatud kui ka õiguslikult korrektsed. Sageli sünnivad parimad lahendused just eri vaatenurkade kokku toomisel.

Lisaks Ravimiameti sisesele nõustamisele teevad õigusnõunikud koostööd ka teiste riigiasutustega, eelkõige sotsiaalministeeriumiga. Seega ulatub nende töö mõju sageli kaugemale ühest asutusest.

Kuna teemasid on väga palju erinevaid, siis on õigusnõunikud omavahel valdkonnad ära jaganud ja neile spetsialiseerunud. Siiski ollakse kursis ka teiste teemadega, et vajadusel kolleege toetada ja tagada, et ükski oluline teema ei jääks tähelepanuta.

Õigusnõunik ja õigusloome

Oluline osa õigusnõunike tööst on seotud ravimite ja meditsiiniseadmete valdkondade õigusloomega. Õigusloomeprotsessis koondavad nad konkreetset valdkonda puudutavad ettepanekud, analüüsivad neid, hindavad võimalikke mõjusid ning aitavad leida sobiva viisi õigusaktide muutmiseks. Seejärel vormistatakse ja antakse sisend sotsiaalministeeriumile, kellega tehakse tihedat koostööd kogu eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamise vältel.

Õigusnõunikud võivad osaleda ka Euroopa Liidu tasandi õigusloomes, aidates koostada Eesti seisukohti koostöös teiste asutuste ja ministeeriumidega. Kui Euroopa Kohtus on menetluses Eestile ravimite või meditsiiniseadmete valdkonnas oluline kohtuasi, valmistab õigusnõunik ettepaneku kohtuasjas sekkumiseks ning edastab selle edasiseks koordineerimiseks sotsiaalministeeriumile.

Õigusnõunike endi sõnul peitub Ravimiameti õigusosakonnas töötamise suurim väärtus töö mitmekesisuses. Iga päev toob uusi teemasid ja väljakutseid ning võimaluse panustada sellesse, et Ravimiameti otsused oleksid õiguspärased, läbipaistvad ja suunatud inimeste ja loomade tervise kaitsmisele.

Loomise kuupäev: 02.01.2026

open graph image