Doonorkude hangitakse elusalt või surnud inimeselt (ehk doonorilt) eesmärgiga see siirata teisele inimesele või mõningatel juhtudel ka samale inimesele tagasi. Doonorkudedest võib olla abi olukordades, kus inimese enda keha ei suuda kudesid olulisel määral kahjustavast haigusest või vigastusest paraneda.
Ülevaade Eestis käideldavate kudede meditsiinilisest kasutusest
Silma sarvkest
Silma sarvkest on läbipaistev kude, mis katab silmamuna eesmist osa. Kui sarvkest muutub häguseks või kahjustub, võib see põhjustada nägemise olulist halvenemist või pimedaks jäämist. Eestis siirdatakse sarvkesti, mis on saadud surnud doonoritelt. Sarvkesta siirdamist kasutatakse näiteks järgmiste seisundite raviks:
- Keratokoonus – silma sarvkesta õhenemine ning selle kuju muutumine, mis põhjustab nägemise hägustumist.
- Silma sarvkesta armistumine või haavandid – infektsioonide, vigastuste või põletuste tagajärjel tekkinud defektid, mis mõjutavad sarvkesta läbipaistvust.
Tuleb rõhutada, et neile haigustele on vastavalt raskusastmest ka teisi ravimeetodeid ning siirdamine ei ole enamasti esimeseks valikuks. Silma sarvkesta siirdamine eeldab patsiendi kahjustunud sarvkesta eemaldamist ning asendamist teise ning kvaliteetsemaga. Sarvkesta siirdamine võib taastada silma eespinna läbipaistvuse ja patsiendi nägemist oluliselt parandada.
Amnionimembraan
Silma pindmiste vigastuste parandamise soodustamiseks kasutavad silmaarstid mõnikord amnionimembraani. Tegemist on platsenta pinnalt eemaldatava õhukese lootekestaga, millel on haava paranemist soodustavad omadused. Amnionimembraani doonoriks saavad olla naised, kes lähevad plaanilisele keisrilõikele. Amnionimembraan toimib seega bioloogilise plaastrina, mis kaitseb silmapinda ja soodustab epiteelirakkude uuenemist.
Lisaks on amnionimembraanile leitud kasutusalasid ka teiste haavandite ravis.
Seerumtilgad
Seerumsilmatilku kasutatakse silmaravis eelkõige raskete kuiva silma sündroomi ja epiteeli ehk kattekoe paranemishäirete korral. Eestis valmistatakse need patsiendi enda verest. Bioloogilise materjali kasutamist inimesel, kellelt see pärit on, nimetatakse autoloogseks kasutuseks.
Seerumtilgad sisaldavad mitmeid inimese vereseerumist pärinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, sealhulgas kasvufaktoreid ja immuunglobuliine. Seetõttu arvatakse, et seerumtilgad toetavad silma sarvekesta rakkude taastumist ja aitavad vähendada põletikku. Seerumtilku kasutatakse olukorras, kus tavapärased n-ö kunstpisarad soovitud tulemust ei anna. Sellisteks haigusteks võivad olla näiteks Sjögreni sündroom (geneetilise põhjusega autoimmuunhaigus, mille tõttu on häiritud eelkõige sülje- ja pisaranäärmete töö), neurotroofne keratiit (närvikahjustusest tingitud silma sarvkesta kahjustus) või LASIK-operatsiooni ehk laseriga läbiviidavate nägemisteravust korrigeerivatest operatsioonidest tingitud tüsistused.
Skeletisüsteemi koed
Skeletisüsteemi kudesid, näiteks luid või kõõluseid, kasutatakse kirurgias luude ja liigeste kahjustuste või defektide parandamiseks. Need olukorrad võivad tekkida siis, kui kasvaja eemaldamise käigus tuleb osa luust eemaldada või siis, kui organism ei suuda ise uut luukude piisavalt kiiresti toota.
Kuigi sageli hangitakse skeletisüsteemi kudesid surnud doonoritelt, on võimalik, et luukude võib annetada ka elusdoonor. Seda näiteks olukorras, kus inimene läheb puusaliigese proteesimise operatsioonile. Selliselt eemaldatud kude on võimalik annetada teiste inimeste raviks. Lisaks luudefektide täitmisele ortopeediliste operatsioonide käigus saab doonorluud kasutada näiteks ka hambaravis lõualuu ehituse taastamiseks.
Naha siirdamine
Naha siirdamiseks sobiv kude saadakse surnud doonoritelt ja üldiselt on tegemist ajutise kattematerjaliga. Naha siirdamine on vajalik olukordades, kus patsiendil endal ei ole ulatuslike vigastuste (enamasti põletused) tõttu enam piisavalt nahka. Nahavigastuste katmine doonornahaga kaitseb inimest vedelikukaotuse ja nakkuste eest.
Veresooned
Veresooned (arterid ja veenid), mida kasutatakse veresoonte siirdamisel, pärinevad enamasti surnud doonoritelt. Neid kasutatakse siis, kui patsiendi enda veresooned ei ole sobilikud või piisavad. Eestis kasutatakse doonorveresooni näiteks järgnevate seisundite raviks:
- Perifeersete arterite haigus – jalgade vereringehäired, mille korral on vaja verevool kahjustunud kohast mööda suunata.
- Aneurüsmid – veresoone seina nõrgenemine ja paisumine – vajalik võib olla kahjustatud osa asendamine.
Siirdatud veresooned aitavad taastada verevarustust ja ennetada koe kahjustumist. Huvitav on märkida, et kui veresoone kahjustus ei ole väga ulatuslik, sobib selle parandamiseks ka osa suurest alajäseme-nahaveenist, mis eemaldatakse veenilaiendite ravi käigus. Sellisel juhul saab veresoone doonoriks olla ka elus inimene.
Munasarjakude
Munasarjakoe säilitamine madalatel temperatuuridel ehk krüopreservatsioon on viljakuse säilitamise meetodiks tüdrukutele, kes pole veel suguküpsed ja kellel seisab ees sugurakke kahjustav kasvajavastane ravi. Selle protseduuri käigus eemaldatakse osa munasarjakoest ning külmutatakse spetsiaalsetes tingimustes, säilitades koes paiknevate munarakkude ja folliikulite eluvõime. Pärast vähiravi lõppu ja haiguse taandumist saab koe kirurgiliselt tagasi siirdada, mille tulemusel võib taastuda nii hormonaalne funktsioon kui ka viljakus. See tähendab, et tüdrukutel on võimalus laste saamiseks ka pärast potentsiaalselt viljatust põhjustavat ravi.
Kokkuvõteks
Eestis käideldakse ja kasutatakse mitmeid nii surnud kui elus doonoritelt saadud kudesid, et ravida haigusi ja seisundeid, kus paranemine muul viisil ei ole võimalik või piisav. Nagu ka ülal välja toodud, ei ole kudede siirdamine tavaliselt esmaseks ravistrateegiaks. Kudede hankimine, käitlemine ja siirdamine toimuvad rangelt kontrollitud tingimustes ning selle osas tehakse ka riiklikku järelevalvet.
Arvestades inimkehas kudede hulga ja erinevate kasutusviisidega, on leitud, et üks koedoonor võib aidata kuni 50 inimest.
Kudede siirdamise kohta on võimalik täiendavalt lugeda ka SIIT.
Loomise kuupäev: 16.07.2025
