Ravimi kõlblikkusaja määramiseks teeb tootja põhjalikke uuringuid, mille käigus hinnatakse, kui kaua säilib ravimi kvaliteet, toime ja ohutus ettenähtud säilitamistingimustes. Kõlblikkusaeg näitab perioodi, mille jooksul on võimalik tootjal tagada, et ravim vastab nõutud kvaliteedinäitajatele ning toimib patsiendile ettenähtud viisil.
Pärast kõlblikkusaja möödumist võivad ravimites olevad toimeained ja abiained hakata lagunema või muutuma. Selle tulemusena võib ravim muutuda vähem tõhusaks, kaotada oma toime või suurendada kõrvaltoimete riski. Samuti võivad ravimi koostises tekkida laguproduktid ehk soovimatud ühendid, mis võivad mõjutada ravimi kvaliteeti, ohutust ja toimet. See kõik tähendab, et aegunud ravim ei pruugi enam tervisemuret leevendada soovitud viisil ega olla kasutamisel piisavalt ohutu.
Tähele tasub panna ka seda, et mõnel ravimil on lisaks kõlblikkusajale määratud kindel säilivusaeg pärast pakendi avamist (7 päeva, 28 päeva või 3 kuud) nagu näiteks mõnede silmatilkade, siirupite ja salvidega. Põhjus on selles, et pärast pakendi avamist puutub ravim kokku õhuga ning sellesse võivad sattuda mikroorganismid. Aja jooksul võivad need ravimites paljuneda ja ravimit saastada. Sellise aegunud ravimi kasutamine võib ohustada tervist, põhjustada põletikke või muid terviseprobleeme.
Kui ravimil on pärast avamist kindel säilivusaeg, soovitame pakendile alati kirja panna, millal see avati, et hiljem segadust ei tekiks ning kogemata kõlbmatuks muutunud ravimit ei kasutataks. Infot ravimi õigete säilitamistingimuste kohta saab vaadata pakendi infolehe punktist 5.
Mida teha kõlblikkusaja ületanud ravimitega?
Ravimid on ohtlikud jäätmed. Neid ei tohi panna olmeprügi hulka, vaid tuleb sorteerida teistest jäätmetest eraldi ja viia, kas jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või apteeki.
Lihtne 5-sammuline juhend, kuidas ravimikapp korda teha ja ravimijäätmed ära sorteerida, on leitav SIIT.
Loomise kuupäev: 03.06.2026
