Möödunud aasta ravimite hulgimüügistatistika* näitab, et kogu Eesti elanikkonnas on antidepressantide kasutamine pidevas tõusutrendis, suurenedes keskmiselt 8,7% aastas (joonis 1).
Aastal 2024 jõudis antidepressantide kasutamine 53 päevadoosini 1000 elaniku kohta ööpäevas, mis on 10,5% rohkem kui 2023. aastal. Teisisõnu, 2024. aastal kasutas 53 Eesti elanikku tuhandest igapäevaselt mõnd antidepressanti, mis kogu elanikkonna peale ümber arvutades näitab, et 5% Eesti elanikest tarvitab antidepressante igapäevaselt.
Joonis 1. Antidepressantide (N06A) kasutamine Eestis, 2015–2024 (Ravimiamet)
Antidepressantide kogukasutusest moodustavad 60% selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, mille viimase 10 aasta kasutamistrendid toimeainete kaupa on esitatud joonisel 2.
Joonis 2. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (N06AB) kasutamine Eestis, 2015–2024 (Ravimiamet)
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) on Sotsiaalministeeriumi koostöös Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i tõi välja, et enamik mõõdetud vaimse tervise probleeme (depressiooni sümptomid, ärevus, liigsöömine, tähelepanuprobleemid, tahtlik enesevigastamine) olid levinumad noortel tüdrukutel ning sagenesid vanuse suurenedes.
Tervisekassa andmed näitavad, et laste ja noorte (vanuserühm 5-24) hulgas on antidepressantide kasutamine samuti aasta aastalt suurenenud (joonis 3). Kõige enam kasutatakse selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (N06AB), kus toimeainetest kõige sagedasemini tarvitatav on sertraliin, järgnevad estsitalopraam ja fluoksetiin. Toimeainete rühmast teised antidepressandid (N06AX) on enam kasutatud venlafaksiin ja mirtasapiin. Mitteselektiivseid monoamiini tagasihaarde inhibiitoreid (N06AA) kasutatakse lastel ja noortel oluliselt vähem, peamiseks toimeaineks on amitriptüliin.
Antidepressante kasutavate isikute osakaal vanuserühmas 5-24 aastat on 7% (Statistikaameti rahvastiku andmed).
Joonis 3. Antidepressante (N06A) kasutavate laste ja noorte (vanuserühm 5-24 aastat) arv Eestis, 2020–2025 (Tervisekassa). 2025. aasta andmed hõlmatud periood: 01.01.2025–30.09.2025
Hea on tõdeda, et Tervise Arengu Instituudi tänavune aastaraamat kinnitab, et enamikes maakondades on noorte vaimne tervis prioriteet, mida püütakse mõjutada vanemlike oskuste parandamise, laste enesejuhtimise oskuste parandamise, spetsialistide tugisüsteemi tõhustamise ja varajase märkamise kaudu.
Kuula ja pane oma lähedasi noori tähele ning paku abi.
*Ravimite kasutamise paremaks analüüsimiseks on võimalik kasutada ühikut defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas). See võimaldab sageli kirjeldada ravimite kasutamist paremini kui käive. Defineeritud päevadoos (DPD) on kokkuleppeline suurus, mis tähistab ravimi tavalist ööpäevast annust täiskasvanul vastavalt peamisele kasutamisnäidustusele. Defineeritud päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas (DPD/1000/ööpäevas) näitab ravimi kasutamise intensiivsust populatsioonis – mitu inimest tuhandest võis igapäevaselt kasutada seda ravimit tavalises annuses. Selline meetod võimaldab ravimite kasutamist summeerida ja kõrvutada erinevaid ravimirühmi ning võrrelda ravimite tarvitamist riikide vahel. Ent tulenevalt osade ravimite annustamise individuaalsusest, pole võimalik kõikidele ravimitele defineeritud päevadoosi määrata. Sel põhjusel puudub defineeritud päevadoos enamikul dermatoloogias kasutatavatel ja kasvajavastastel ravimitel ning ATC rühmal V (varia), kuhu kuuluvad diagnostilised ained, kontrastained jne.
Ravimiameti statistikabüroo koostatud ravimistatistika põhineb Eestis tegevusluba omavate ravimite hulgimüüjate kvartaalsetel aruannetel.
Loomise kuupäev: 10.10.2025
