COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 9. august hommik tehtud 1 172 732.
|
Manustatud vaktsiiniannuste arv |
COVID-19 vaktsiinid |
Comirnaty |
Spikevax |
Vaxzevria |
Janssen |
|
Naine |
649 274 |
448 629 |
55 573 |
129 364 |
15 708 |
|
Mees |
521 743 |
344 754 |
49 072 |
103 342 |
24 575 |
|
Teadmata |
1 715 |
906 |
207 |
103 |
499 |
|
Kokku |
1 172 732 |
794 289 |
104 852 |
232 809 |
40 782 |
Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4558 kõrvaltoime teatist (0,39 % vaktsiinidoosidest):
|
Kõrvaltoime teatiste arv |
COVID-19 vaktsiinid |
Comirnaty |
Spikevax |
Vaxzevria |
Janssen
|
|
Kuni 01.08.2021 |
4498 |
1553 |
241 |
2581 |
123 |
|
2.08-08.08.2021 |
60 |
43 |
5 |
7 |
5 |
|
Kokku |
4558 |
1596 |
246 |
2588 |
128 |
27.detsembrist kuni 9.augusti hommikuni on Ravimiametile saadetud 155 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* kõrvaltoimet.
|
|
Comirnaty |
Spikevax |
Vaxzevria |
Janssen |
|
Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv |
78 |
12 |
56 |
9 |
|
Tõsist reaktsiooni kirjeldanud teatiste % tehtud annustest |
0,01% |
0,01% |
0,02% |
0,02% |
* Tõsiseks kõrvaltoimeks liigitatud järgmised reaktsioonid:
- surmajuhtumid,
- eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
- püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
- haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele,
Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (26), neuroloogilistest häiretest (18) ja kadioloogilistest häiretest (17). Trombidest on ajalises seoses vaktsineerimisega teada antud 34 korral, kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud covid-19 vaktsiinidega (v.a väga harva esinev trombotsütopeenilise tromboosi sündroom adenoviirusvektor-vaktsiinide puhul).
Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:
- 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
- 14 päeva pärast Moderna COVID-19 vaktsiini teist annust
- 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
- 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust
Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 131 juhul:
|
|
Comirnaty |
Spikevax |
Vaxzevria |
Janssen |
|
Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv |
104 |
2 |
23 |
2 |
|
sh haiglaravi vajanud juhud |
7 |
|
1 |
|
2.-8. august 2021 esitatud kõrvaltoime teatised
Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
Comirnaty – Pfizeri vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 43 teatist.
- Viies teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust; kolmel juhul oli haigus kerge kuluga, kahel juhul vajasid patsiendid (74- ja 88-aastane) keskmise raskusega haiguse tõttu haiglaravi, tänaseks on patsiendid paranenud.
- Ühes teatises kirjeldati 14-aastasel tüdrukul allergilise reaktsiooni (nõgestõve) teket 48 tundi pärast vaktsiini 1. annust, tüdruk vajas ravi ja paranes. Ülitundlikkusreaktsioonid tekivad üldjuhul minutite jooksul pärast vaktsineerimist, kuid angioödeem ja nõgestõbi võivad tekkida ka kuni paar päeva pärast vaktsineerimist. Hingamisraskuse, näo-, keele- või kõriturse või üle keha tekkinud sügeleva lööbe puhul tuleb pöörduda kiiresti arsti poole. Allergilised reaktsioonid alluvad õigeaegsele ravile hästi.
- Ühes teatises kirjeldati 62-aastasel naisel kahelinägemise ja vererõhu tõusu teket umbes 1 nädal pärast vaktsiini 2. annust. Patsient viibis haiglas uuringute ja ravi eesmärgil, diagnoositi silmaliigutaja lihase funktsioonihäire. Kaasuva haigusena türeoidiit (kilpnäärmepõletik), mis võib silma patoloogiat põhjustada, vaktsiini siiski hetkel välistada ei saa.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, lisaks naha tundlikkushäireid, värinaid (treemor), menstruaaltsükli häiret, vererõhu tõusu, maitsetundlikkuse häiret, suukuivust, kohinat kõrvus, ninakinnisust pindmiste kapillaaride lõhkemist, nägemishäiret, silmavalu, kurguvalu, kaelavalu, seljavalu, higistamist, pearinglust, ärevust, paanikahäiret, mõtlemishäiret, tasakaaluhäiret, südamerütmihäiret, südamepekslemist, käte külmatunnet, jäsemete jäikust.
Töövõimetuslehte vajati 4 juhul, neist 3 juhul vaktsiini ebaefektiivsuse tõttu.
Spikevaxi vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 5 teatist.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati valu südamepiirkonnas, kõhuvalu, kõrvetisi, sügelust.
Vaxzevria vaktsiin
Eelmisel nädalal saabus kokku 7 teatist.
- Kuues teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust pärast 2. vaktsiiniannust; viiel juhul oli haigus kerge kuluga ja ravi ei vajanud, ühel juhul vajas patsient (20-aastane) haiguse kerge kulu tõttu siiski lühiajalist haiglaravi. Kõik patsiendid on tänaseks paranenud.
- Ühes teatises kirjeldati hematoomide teket umbes 1 kuu pärast 1. ja 2. vaktsiiniannust. Vereliistakute arv oli normis. Tänaseks on patsient paranemas. Ajalise seose ja reaktsiooni korduva esinemise tõttu on seos vaktsiiniga võimalik.
Töövõimetuslehte vajati 4 juhul.
Jansseni vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 5 teatist.
- Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust pärast vaktsiiniannust; haigus oli kerge kuluga ja ravi ei vajanud.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone ning lisaks luuvalu.
Töövõimetuslehte vajati 2 juhul.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.
Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid
Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.
* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:
- 7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
- 14 päeva pärast Spikevax (Moderna) 2.doosi,
- 15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
- 14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust
Kõrvaltoimetest teatamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
