Covid-19 vaktsiiniuudised: Kuidas koroonavaktsiinid rasedatele mõjuvad?

Kuidas uuring läbi viidi?

Uuringusse kaasati naised, keda vaktsineeriti kas raseduse ajal või vahetult sellele eelneval perioodil (30 päeva enne kuni 14 päeva pärast viimast menstruatsiooni) ja kes olid vähemalt 18-aastased. Esinenud kõrvaltoimete ja raseduse kulu kohta koguti infot kahel viisil. Esiteks kasutati vaktsineerimise kõrvaltoimete kogumiseks mõeldud nutitelefonirakendust nimega V-safe. V-safe rakenduses pidi vaktsineeritu nädala jooksul pärast süsti igapäevaselt edastama info tekkinud kõrvaltoimete kohta. Kõrvaltoimed pidi uuritav ise juhendi järgi kolmeks liigitama: kerged, mõõdukad või rasked. Kui osaleja teatas, et vajas pärast vaktsineerimist meditsiinilist abi, paluti tal telefoni teel juhendades täita ja esitada tõsise kõrvaltoime teatis riiklikus teavitussüteemis VAERS. Raseduse jälgimiseks koguti V-safe rakenduses andmeid naise üldise tervise ja raseduse kulu kohta, samuti raseduskomplikatsioonide ja raseduse tulemuse kohta. Vastsündinute tervist jälgiti sünnijärgselt kolme kuu vältel. Kontrollgrupina kasutati sama rakendusega kogutud 16–54 aastaste mitterasedate naiste vaktsineerimise kõrvaltoimete andmeid.

Teiseks infokogumise viisiks oli riiklik teavitussüsteem VAERS, mille kaudu peavad ravimite rasketest kõrvaltoimetest teavitama meditsiinitöötajad, kuid mille kaudu võivad teavitusi edastada kõik ravimit või vaktsiini saanud, nende lähedased või juristid. Nii koguti andmeid vaktsineeritud rasedatel esinenud ja haiglaravi vajanud raskete kõrvaltoimete kohta ning samuti raseduskomplikatsioonide ja lastel ilmnenud kaasasündinud arenguhäirete kohta.

Vaktsineerimise kõrvaltoimete ja raseduste kulu analüüsiks kasutati V-safe rakendusega kogutud 16–54 aastaste naiste andmeid. Uuringusse kaasati andmed nende raseduste kohta, mille lõpptulemus oli teada (s. t elussünd, spontaanne abort, esile kutsutud abort või surnult sünd). Samuti koguti infot enneaegsuse, kaasasündinud arenguhäirete, väikse sünnikaalu ja vastsündinu surma kohta.

Rasedate teatatud kõrvaltoimed

V-safe rakenduse kaudu esitas andmed vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta 35691 rasedat. Esimene vaktsiiniannus manustati 28,6%, 43,3% ja 25,7% juhtudest vastavalt esimesel, teisel või kolmandal rasedustrimestril. Kõige tavalisemad paiksed ja süsteemsed reaktsioonid olid teavituste põhjal väsimus, peavalu ja lihasvalu ning neist anti rohkem teada pärast teist annust. Samuti teatati sagedamini pärast teist vaktsiiniannust üle 38 °C palavikust (1% vs 8%). Need andmed olid võrreldavad mitterasedatel naistel esinenud kõrvaltoimete teavitustega. Esines väikseid erinevusi, nt teatasid rasedad sagedamini süstekoha valust, samas ülejäänud kõrvaltoimetest teavitasid pisut sagedamini mitterasedad. Tõsiste kõrvaltoimete esinemissageduse teavitustes erinevusi ei olnud, v. a natuke sagedasemad iivelduse ja oksendamise teavitused rasedate grupis pärast teist vaktsiiniannust (iiveldus 2,1% vs 1,6%, oksendamine 0,5% vs 0,3%).

Raseduste tulemus

Kui vaktsineerimise kõrvaltoimetest teavitanute hulk küündis V-safe rakenduse puhul ligi 36000 osalejani, siis raseduse kulu kohta saadi andmeid ligikaudu kümme korda väiksemalt uuringugrupilt. Nende hulgas oli ka veel sünnitamata naisi. Andmed saadi 3958 valdavalt 25–44 aastaselt naiselt, kellest enamik olid meditsiinitöötajad. 827 osalejast, kelle rasedus oli küsitluse ajaks lõppenud, oli elussünde 712 (nende hulgas 12 paari mitmikuid, s.o kokku 724 last), iseeneslikke aborte 104, üks surnult sünd ning 10 juhul oli tegu esile kutsutud abordi või emakavälise rasedusega. 92,3% iseeneslikest abortidest toimusid enne 13. rasedusnädalat. 700 sünnitanut said esimese vaktsiiniannuse raseduse kolmandal trimestril. 724 sündinud lapsest 9,4% olid enneaegsed, 3,2% olid väikese sünnikaalu ja 2,2% kaasasündinud arenguhäirega. Viimaste puhul polnud ükski rase saanud vaktsiini enne viljastumist või siis raseduse esimesel trimestril, kui toimub organite areng. Samuti puudus kaasasündinud arenguhäiretes ühine muster.

VAERS teavitussüsteemi kaudu koguti 221 raseduse ja vaktsineerimisega seotud teavitust. Neist 66 olid seotud raseduse või sünnitusega. Neist omakorda 46 olid iseeneslikud abordid (37 esimesel, 2 teisel trimestril ja 7 teadmata ajal). Nii surnult sünde, vaginaalset veritsust kui ka enneaegset lootekestade purunemist teavitati kolmel korral.

Järeldused

Uuringu autorid toovad välja, et V-safe rakendusega esitatud andmed vaktsiinide kõrvaltoimete kohta rasedatel ja mitterasedatel üldiselt ei erinenud. Vaktsineerimise järgselt esinenud raseduse katkemise, enneaegse sünni, väikese sünnikaalu, kaasasündinud häirete ja surnult sündide osakaal oli sarnane COVID-19 pandeemiale eelnenud perioodil kogutud rasedusandmetega. Uuringus kogutud andmete võrdlemine ajalooliste andmetega pole küll kõige adekvaatsem viis kliinilisi andmeid koguda – uuritavate grupid ei pruugi kõigi parameetrite osas ühtida – kuid üldisemaid ohutussignaale võimaldab selline võrdlus siiski leida.

Samuti märgivad uuringu tegijad, et uuringumeetodi korral, kus uuritavad ise andmeid esitavad, tuleb arvestada mitmete ebatäpsusi põhjustavate teguritega: raseduse algus ei pruukinud olla väga täpselt määratud, seega võis tulla teatisi ka mitterasedatelt. Samuti on sellisel viisil raske määrata kõrvaltoime täpset aega ja kestust, sest patsiendid ei pea andmeid esitama kindlal kellaajal jne.

Lisaks oli sünnitanud naiste hulk uuringu vahekokkuvõtte ajaks pigem väike ja osa raseduse algusjärgus vaktsineerituid ei olnud uuringu kokkuvõtte ajaks veel sünnitanud. Seega võib muutuda nt iseeneslike abortide arvu osakaal trimestrite lõikes.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi tegu on käimasoleva uuringu esialgsete andmetega, võib nende põhjal eeldada, et testitud mRNA vaktsiinid on rasedatele ohutud ja sündivate laste tervist halvasti ei mõjuta.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab rasedatele, eriti riskirasedatele COVID-19 vastast vaktsineerimist. Kirjeldatud uurimusele tuginedes soovitatakse rasedate vaktsineerimiseks kasutada mRNA vaktsiine kuni täiendavate andmete laekumiseni teiste vaktsiinide kasutamise kohta raseduse ajal. Rasedate vaktsineerimine on soovitatud, kuna neil võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt ning sagedamini on kirjeldatud ka COVID-19 haigusest tulenevalt raseduse ebasoovitavat lõpet. Imetavatele emadele pole COVID-19 vastane vaktsineerimine kuidagi vastunäidustatud, vaktsineerimiseks võib kasutada kõiki Eestis kasutatavaid COVID-19 vaktsiine lähtudes nende kasutussoovitustest.

Ülevaate, millised vaktsiinid ja millistes riikides on turule jõudnud, leiab siit. 17.05.2021 seisuga on neid 15.

Muutused kliiniliste uuringute tabelis võrreldes 04.05.2021 seisuga on kollasega esile tõstetud. Rohelisega on esile tõstetud Euroopa Liidu müügiluba omavad vaktsiinid. Halliga on esile tõstetud vaktsiinid, mille arendus on peatatud.

Kliinilistes uuringutes olevad SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadid
	Uuringu tegija	Vaktsiini nimi	Antigeeni tüüp	I faasis osalejate arv	II faasis osalejate arv			III faasis osalejate arv, uuringu toimumiskoht
1	ModernaTX	mRNA-1273/ COVID-19 Vaccine Moderna	Liposoomidesse pakitud viiruse ogavalku kodeeriv mRNA	45	600			30000 3000 (USA)
								220 (reumaatiliste haigustega patsiendid)
					750 (lapsed vanuses 6 kuud kuni 12 aastat
2	Inovio	INO-4800	DNA, viiakse organismi elektroporatsiooni abil	40	160			6578 (USA)
3	Oxfordi ülikool, AstraZeneca	(ChAdOx1 nCoV-19) AZD1222/ COVID-19 Vaccine AstraZeneca	SARS-CoC-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus	1077				>10000 (Brasiilia, Lõuna-Aafrika, UK, Venemaa, Jaapan jne)
				30 (ninna manustatav ravimvorm)
4	SymVivo Corporation	bacTRL-Spike	Piimhappebakter, mis sisaldab sünteetilist plasmiidi (DNA rõngasmolekul), mis kodeerib SARS-CoV2 viiruse ogavalku	114
5	Shenzhen Geno-Immune Medical Institute	aAPC	Antigeeni esitlevad rakud	100
6	Shenzhen Geno-Immune Medical Institute		Dendriitrakud ja aktiveeritud tsütotoksilised lümfotsüüdid	100
7	CanSino	Ad5-nCoV	SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv inimese adenoviirus	108	508			5000 (Saudi Araabia) 40000 (Pakistan) 500 (Venemaa)
				686
				168 (kaks doosi, manustatud lihasesse ja nina limaskestale)
						481 (6-17- aastased ning vanemad kui 56)
				840 (inhaleeritav vorm)
8	Wuhani bioloogiliste preparaatide Instituut, Sinopharm, Wuhani viroloogia instituut	nimetu	Inaktiveeritud viirusosake	96	224			45000, AÜE, Hiina 6000 (Peruu)
9	BioNTech SE, Pfizer	BNT162 erinevad variandid/Comirnaty	mRNA, kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku	8640				>30000 (variandiga BNT162b2) 1280 (BNT162b2, erinevad partiid)
				120 (variandiga BNT162b3)
							4000 (rasedad)
				4644 (lapsed vanuses kuni 12 eluaastat)
10	Novavax, Takeda	(SARS-CoV-2 rS) NVX-CoV2373	Nanoosakeste kujul SARS-CoV-2 ogavalk, adjuvandiks Matrix-M	131	2904			10000 (Ühendkuningriik) 30000 (USA)
11	Sinovac, PT Bio Pharma	CoronaVac	Inaktiveeritud viirusosake alumiiniumadjuvandiga	>1000				8870 (Brasiilia), 1620 (Indoneesia) 13300 (Türgi) 2300 (Tšiili)
				552 (3–17 a lapsed ja noorukid)
12	Aivita Biomedical	AV-COVID-19	SARS-COV-2 viirust ära tundvad dendriitrakud	180
				27
13	Immunitor		COVID-19 haigete plasmast valmistatud suukaudne vaktsiin	20
14	Clover Pharmaceuticals	SCB-2019	Rekombinantne SARS-CoV-2 ogavalk, adjuvandiks AS03	150	34000
15	Gamaleya	Gam-COVID-Vac (Sputnik V)	Kahel adenoviiruse tüvel põhinev vaktsiin, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku	38		110 (>60aastased)		40000 (Venemaa) 100 (Valgevene) 2000 (Venetsueela)
						1600 (India)
16	CureVac	CVnCoV	Liposoomi pakitud SARS-CoV-2 valku kodeeriv mRNA	168	691			2520 (Saksamaa)
					36500 (Saksamaa)
								180 (> 65 a isikud)
17	GeneCure Biotechnologies	Covax-19	rekombinantsel teel toodetud SARS-COV-2 ogavalk ja adjuvandina polüsahhariid	32
18	Imperial College London	LNP-nCoVsaRNA	SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv iseamplifitseeruv RNA, pakitud lipiidsesse kandjasse	300
19	Sinopharm, Beijing institute of Biological Products	BBIBP-CorV	Inaktiveeritud viirusosake	2000				15000 (Araabia Ühendemiraadid) >6000 (Bahrein) 3000 (Argentina)
20	Genexine	GX-19	DNA vaktsiin, mis kodeerib antigeenina SARS-CoV-2 ogavalku	190
		GX-19N	DNA vaktsiin, mis kodeerib antigeenina SARS-CoV-2 ogavalku	170
21	Bharat Biotech	Covaxin (BBV152)	Inaktiveeritud viirusosake	1125				25800
22	Medicago, GSK	CoVLP	Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)	180	30612 (Kanada, USA)
					918 (+adjuvant AS03)
23	Queenslandi ülikool		SARS-CoV-2 stabiliseeritud pinnavalk, koos adjuvandiga MF59	120
24	Vaxine Pty Ltd ja Flindersi ülikool	COVAX-19	Adenoviiruse platvorm, antigeeniks SARS-CoV-2 ogavalk	40
25	AnGes	AG0301-COVID19	DNA vaktsiin (plasmiid)	30		500
26	Zydus	ZyCoV-D	DNA vaktsiin (plasmiid)	1000
27	Johnson & Johnson, Jannsen Vaccines & Prevention B.V,	Ad26.COV2.S./ COIVID-19 Vaccine Janssen	Adenoviirusel põhinev vaktsiinikandidaat, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku	1000				60000 30000 (USA)
							824 (rasedad)
28	Pasteuri instituut; Belgia, Prantsusmaa	TMV-083	Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat, kodeerib SARS-CoV-2 muudetud pinnavalku	90
29	Kentucky Bioprocessing	KBP-COVID-19	Taimedes toodetav rekombinantne SARS-CoV-2 valk	180
30	Merck Sharp & Dohme	V591	Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat	260
		V590	Rekombinantne vesikulaarse stomatiidi viirusel põhinev vaktsiin	252
31	Arcturus Therapeutics, Singapur	ARCT-021	Lipiidsesse nanoosakesse pakitud ja ise end paljundav (isereplitseeruv) mRNA, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku.	85		600
32	Medigen Vaccine Biologics, Taiwan	MCV.COV1901	SARS-CoV-ogavalk ja adjuvandina alumiinium	45	3700
					400
33	Viroloogia instituut Vector, Venemaa	EpiVAcCorona	Peptiidipõhine vaktsiinikandidaat	100				3000
34	Rome’s Lazzaro Spallanzani National Institute for Infectious Diseases, ReiThera	GRAd-COV2	Gorilla adenoviirusel põhinev paljunemisvõimetu viirusvektor, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku.	90	10300
35	Adimmune	AdimrSC-2f	Rekombinantne SARS-CoV-2 ogavalk	70
36	Jiangsu Province Centers for Disease Control and Prevention, West China Hospital	nimetu	putukarakkudes (Sf9) toodetud rekombinantne vaktsiin	168	960			40000
					4000
37	Research Institute for Biological Safety Problems, National Scientific Center for Phthisiopulmonology of the Republic of Kazakhstan	QazCovid-in	Inaktiveeritud viirusosake	244				4000
38	Sanofi, GSK		Rekombinantne valk	440
							720
39	Hong Kongi ja Xiameni ülikoolid, Beijing Wantai Biological Pharmacy		Elus nõrgestatud gripiviirus, nina kaudu manustatav	100
40	United Biomedical, Covaxx	UB-612	SARS-CoV-2 valgufragmendid	60		7320
						3850
41	Tübingeni ülikooli haigla	CoVac-1	SARS-CoV-2 valgufragmendid e peptiidid (ingl multipeptide cocktail)	36
42	Anhui Zhifei Longcom Biologic Pharmacy	ZF2001	Rekombinantne SARS-CoV-2 vaktsiin, tehtud CHO rakkudes	50		900		29000
43	Vaxart	VXA-CoV2-1	Adenoviirusvektoril põhinev suukaudne vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 antigeeni. Adjuvandiks on kaheahelaline RNA.	48
44	Chulalongkorni ülikool (Tai)	ChulaCov19	Lipiidsetesse nanoosakestesse pakitud mRNA, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 antigeeni	96
45	ImmunityBio (USA)	hAd5-S-Fusion+N-ETSD	Inimese adenoviirusel põhinev vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalku ja tuumaümbrise valku ja sisaldab T-rakke stimuleerivat osa	35
				35
				65
46	Entos Pharmaceuticals (Kanada)	Covigenix VAX-001	DNA vaktsiin	72
47	Shenzen Kangtai Biological Products		Inaktiveeritud viirusosake	180		1000		28000
48	Venemaa Teaduste Akadeemia, Tšumakovi keskus	CoviVac	Inaktiveeritud viirusosake
49	Israel Institute of Biological Research	BriLife (IIBR-100)	Vesikulaarse stomatiidi viirus (VSV), mille pinnal asuv ogavalk on asendatud SARS-CoV-2 ogavalguga	1040
50	Codagenix	COVI-VAC	Elus nõrgestatud viirus	48
51	Jiangsu Province Centers for Disease Control and Prevention,		CHO rakkudes toodetud rekombinantne vaktsiin	216		480
52	City of Hope Medical Center	COH04S1	Modifitseeritud vaktsiiniaviiruse Ankara tüvi	129
53	Providence Health & Services	CORVax +/- pIL-12	SARS-CoV-2 ogavalku ekspresseeriv DNA plasmiid, mis viiakse organismi elektroporatsiooni teel kas ilma või kombinatsioonis interleukiin 12 ekspresseeriva plasmiidiga	36
54	Biological E		Komponentvaktsiin, adjuvandiks CpG1018 ja alumiinium	360
56	Cellid Co	AdCLD-CoV-19	Paljunemisvõimetu inimese adenoviiruse tüüp 5/35, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalku	150
57	Valneva	VLA2001	Inaktiveeritud viirusosake, adjuvantideks alumiinium ja CpG1018	150				4000
58	Chinese Academy of Medical Sciences		Inaktiveeritud SARS-CoV-2 vaktsiin (tehtud Vero rakkudes)	942				34020 (Brasiilia, Malaisia) 45000 (AÜE)
59	GeneOne Life Science	GLS-5310	DNA vaktsiin	345
60	AstraZeneca	AZD1222 + rAd26-S	Kombinatsioon kahest adenoviirusvektori tüvest, mis ekspresseerivad SARS-CoV-2 ogavalku	100
61	Altimmune	AdCOVID	Adenoviiruspõhine vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalgu osa. Ninna manustatav	180
62	Nanogen Pharmaceutical Biotechnology Joint Stock Company	Nanocovax	Komponentvaktsiin, adjuvandiks alumiinium	620
63	Takeda	TAK-919		200
		TAK-019		200
64	Türgi terviseinstituut (Health Institutes of Turkey)	ERUCOV-VAC	Inaktiveeritud vaktsiin	44			250
65	Saskatchewani ülikool (University of Saskatchewan)	COVAC-2	SARS-CoV-2 ogavalk koos adjuvandiga SWE	108
66	Gamaleya uurimisinstituut, Venemaa Terviseministeerium	Sputnik Light	Adenoviiruse tüvel 26 põhinev vaktsiin, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku (üks annus)	110				6000
67	SK Bioscience	GBP510	Rekombinantne valgupõhine vaktsiin alumiiniumadjuvandiga	260
			Rekombinantne valgupõhine vaktsiin adjuvandiga AS03	320
68	Beijing Minhai Biotechnology		Vero rakkudes tehtud inaktiveeritud vaktsiin	180			1000
69	SK Bioscience	NBP2001	Rekombinantne valgupõhine vaktsiin alumiiniumadjuvandiga	50
70	University of Sydney	COVIGEN	DNA vaktsiin, manustamiseks spetsiifiline nõelata süsteseade	150
71	Bharat Biotech	BB154	Inaktiveeritud viirusosake (ninna manustatav variant)	175
72	Providence Therapeutics Holdings	PTX-COVID19-B	mRNA vaktsiin	60
73	Mahidol University (Tai)	NDV-HXP-S	Gripiviiruse tehnoloogial põhinev komponentvaktsiin CpG adjuvandiga	460
74	University Medical Center Groningen, Akston Biosciences Corporation	AKS-452	Liitvalk Fc fragmendist ja SARS-CoV-2 ogavalgu retseptoriga seonduvast osast	130
75	National Institute of Allergy and Infectious Diseases (NIAID), Moderna	mRNA-1273 ja mRNA-1273.351	COVID-19 Vaccine Moderna ja SARS-CoV-2 Lõuna-Aafrika tüve ogavalku kodeeriva mRNA vaktsiini kombineerimine erinevates vaktsineerimisskeemides	210
76	VBI Vaccines	VBI-2902a	Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)	780
77	National Institute of Allergy and Infectious Diseases (NIAID)	ChAdV68-S, ChAdV68-S-TCE, SAM-LNP-S, SAM-LNP-S-TCE	Šimpansi adenoviiruse serotüüp 68 (esimene annus) ja isepaljunev lipiidsesse osakesse pakitud mRNA (teine annus) mis kodeerib kas üksnes SARS-CoV-2 ogavalku või lisaks T-rakuga seonduvat viiruse valgufragmenti (TCE)	130
78	U.S. Army Medical Research and Development Command	SpFN_1B-06-PL + ALFQ	Ogavalgust ja ferritiinist (raua transpordis osalev valk) formuleeritud nanoosake koos saponiini sisaldava adjuvandiga (ALFQ/QS21)	72
79	EuBiologics Co	EuCorVac-19	Rekombinantsel teel toodetud valgupõhine vaktsiin	280
80	Meissa Vaccines	MV-014-212	Respiratoor-süntsütsiaalne viirus, mille pinnal olev glükovalk on asendatud SARS-CoV-2 ogavalguga. Nina kaudu manustatav vaktsiin.	130
81	Sanofi Pasteur	SARS-CoV-2 mRNA vaccine	mRNA põhine vaktsiin	415
82	National Institute of Allergy and Infectious Diseases, Moderna TX	mRNA-1273.351	mRNA põhine vaktsiin, manustatakse kas üksi või koos vaktsiiniga mRNA 1273 (COVID-19 Vaccine Moderna)	210
83	Takis	COVID-eVax	DNA plasmiid, mis kodeerib ogavalgu retseptoriga seonduv osa. Manustatakse süstena, millele järgneb süstekoha elektroporatsioon, et soodustada plasmiidi pääsu süstekoha rakkudesse	160
84	Ihsan GURSEL, The Scientific and Technological Research Council of Turkey	VLP SARS-CoV-2 vaccine	Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)	36
85	Jiangsu Rec-Biotechnology Co	ReCOV	Rekombinantne kahekomponente CHO rakkudes tehtud vaktsiin	160
86	Moderna TX	mRNA-1283, mRNA-1273	mRNA vaktsiin	125
87	Daiichi Sankyo	DS-5670a	mRNA põhine vaktsiin	152
88	The University of Hong Kong	DelNS1-nCoV-RBD LAIV	Gripiviirusel põhinev elus nõrgestatud vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalgu retseptoriga seonduvat osa	115
89	Kocak Farma, Turkey	Koçak-19 Inaktif Adjuvanlı COVID-19 vaccine	Inaktiveeritud viirusosake	38
90	ImmunityBio, Inc.	hAd5-S-Fusion+N-ETSD vaccine	Inimese adenoviirusel põhinev vaktsiin, mis ekspresseerib SARS-CoV-2 ogavalku ja tuumaümbrise valku ja sisaldab T-rakke stimuleerivat osa. Manustatakse lisaks FDA müügiloa saanud vaktsiinile kas naha alla, imemistabletina või suukaudselt	540
91	Walvax Biotechnology Co., Ltd.	SARS-CoV-2 mRNA vaccine	mRNA põhine vaktsiin	168			420	28000
92	SENAI CIMATEC	HDT-301	Lipiidseks nanopartikliks formuleeritud isepaljunev mRNA vaktsiin	78
93	Institute of Vaccines and Medical Biologicals, Vietnam	COVIVAC	Inaktiveeritud NDV-Lasota viirus, adjuvandiga CpG 1018	420
94	Radboud University	ABNCoV2	Viiruslaadne osake, üksi või koos adjuvandiga MF59	42
95	Tetherex Pharmaceuticals Corporation	SC-Ad6-1	Adenoviirusvektoril põhinev vaktsiin	40
96	Osman ERGANIS, The Scientific and Technological Research Council of Turkey VETAL Inc. MonitorCRO		Inaktiveeritud, adjuvantidega vaktsiin	50
97	Fujita Health University, Elixirgen Therapeutics	EXG5003	Isereplitseeruv mRNA vaktsiin	60
98	National Vaccine and Serum Institute, China	SARS-CoV-2 vaccine (CHO cells)	Rekombinantne valgupõhine vaktsiin	3580
99	Laboratorio Avi-Mex, S.A. de C.V.	NDV vectored vaccine for SARS-CoV-2	Newcastle’i haigust põhjustava viiruse baasil tehtud rekombinantne viirus	90
100	OSE Immunotherapeutics	CoVepiT (OSE13E)	Peptiidipõhine e komponentvaktsiin	48
101	Shanghai East Hospital and Stemirna Therapeutics	mRNA COVID Vaccine	MRNA põhine vaktsiin