Inimelundeid pole võimalik kunstlikult luua, mistõttu on elundi siirdamise vajadusel ainus lahendus saada see teiselt inimeselt ehk doonorilt. Enamasti saadakse elundeid surnud doonoritelt, kuid näiteks neeru saab annetada ka elusdoonor. 2023. aastal hangiti Eestis elundeid 30 surnud doonorilt ja neeru loovutas viis elusdoonorit.
Kuna enamus elundeid saadakse surnud doonoritelt on väga oluline, et iga inimene oleks oma eluea jooksul mõelnud, kas ta on nõus surma järgselt elundeid loovutama või mitte ning märkinud oma seisukoha ka Terviseportaalis.
Eestis siiratakse neeru, kopsu, pankreast ning maksa. Südamesiirdamine Eesti patsientidele toimub kootöös Soome kolleegidega Helsingis.
2023. aastal siirdati elundeid 70 korral – see tähendab, et paljude patsientide elu sai jätkuda tänu doonorelundile.
Eestis on elundite hankimiseks ja käitlemiseks vaja Ravimiameti tegevusluba. Lisaks kontrollib Ravimiamet elundite hankija ja käitleja tegevust ka pärast tegevusloa saamist.
Eesti kuulub kuue riigi (Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi ja Eesti) elundisiirdamiskeskusi liitvasse organisatsiooni Scandiatransplant, mille ülesanneteks on muuhulgas riikidevaheline elundivahetus, elundite jälgitavuse tagamine doonorist retsipiendini ning elundidoonorluse ja -siirdamisega seotud andmekogude haldamine.
Eesti elundisiirdamiskeskus sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Scandiatransplanti täieõiguslikuks liikmeks alates 2021. aastast. 26. septembril toimus Tallinnas Scandiatransplanti riike ühendav Nordic Transplant Committee koosolek, kus kohtusid Scandiatransplanti siirdamiskeskuste esindajad ja ning elundite hankimise, käitlemise ja siirdamisega seotud riiklikud pädevad asutused. Eesti pädevatest asutustest osales koosolekul Ravimiamet. Koosolekul oli arutlusel elundisiirdamisega seotud kõrvalekallete ning kõrvaltoimete raporteerimissüsteemi roll ja arenguvõimalused ning liikmesriigid andsid ülevaate elundite siirdamise ning järelevalve alas toimunust.
Rohkem infot elundidoonorluse kohta leiad siit https://elundidoonorlus.ee/
