Vaktsiinis on kasutatud algset SARS-CoV-2 viirustüve, mis ei ole inaktiveeritud kujul võimeline haigust tekitama. Tegu on kuuenda Euroopa Liidus heaks kiidetud COVID-19 vastase vaktsiiniga.
Valneva COVID-19 vaktsiini hinnati uuringus, kus võrdlusgrupp ei olnud mitte vaktsineerimata isikud, vaid inimesed, kes olid saanud juba müügiluba omavat ja seega tõestatud tõhususega vaktsiini. Valneva puhul kasutati võrdlusgrupina Vaxzevria vaktsiini saanud inimesi.
Ligi 3000 vähemalt 30-aastast inimest kaasanud uuringust selgus, et Valneva COVID-19 vaktsiin tekitas SARS-CoV-2 algse tüve vastu kõrgema antikehade taseme, kui võrdlusena kasutatud Vaxzevria. Lisaks selgus täiendavate andmete põhjal, et vaktsiin algatab antikehade tekke ka 18–29aastastel inimestel. Neile andmetele tuginedes järeldas Euroopa Ravimiameti (EMA) Inimravimite komitee, et Valneva COVID-19 vaktsiin peaks olema COVID-19 haiguse vastu vähemalt sama tõhus kui Vaxzevria. Esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik hinnata vaktsiini tõhusust 50aastastel ja vanematel inimestel ning seetõttu on Valneva COVID-19 vaktsiin näidustatud inimestele vanuses 18–50 aastat.
Valneva COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed olid valdavalt leebed ja möödusid mõne päevaga. Kõige tavalisemad olid süstekoha valu või tundlikkus, väsimus, pea- ja lihasvalu, iiveldus ja oksendamine.
Valneva COVID-19 vaktsiini tõhususe kohta uute viirustüvede, sealhulgas Euroopas mitmel pool levivate omikrontüve alamvariantide vastu, on andmed puudulikud.
Tuginedes ettevõtte esitatud andmetele, otsustas EMA Inimravimite komitee, et Valneva COVID-19 vaktsiinist saadav kasu on suurem, kui sellega kaasnevad riskid ning seetõttu soovitas anda vaktsiinile müügiloa. Lõpliku müügiloa andmise otsuse tegi Euroopa Komisjon.
