Ravimiamet on täheldanud, et mitmed tegevusloa omajad soovivad apteegi juhatajat võtta apteeki tööle täiskoormuse asemel osalise töökoormusega. Sellest johtuvalt soovime selgitada apteegi juhataja kui pädeva isiku tähtsust apteegiteenuse osutamisel ning juhataja apteegis alaliselt kohapeal töötamise vajadust.
Apteegi juhataja kandev roll apteegiteenuse osutamisel tuleneb tema ülesannetest, mida ta peab pädeva isikuna täitma. Apteegi juhataja ülesanne on apteegi igapäevast tegevust juhtida, kontrollida ja koordineerida (RavS § 12, sotsiaalministri määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 10 lg 1). Seega on apteegi juhataja isikuks, kes peab tagama apteegiteenuse nõuetekohase ja kvaliteetse osutamise. Selleks peab juhataja töötama apteegis kohapeal, suunates ja juhendades vajadusel teisi apteegis töötavaid isikuid. See on ka üks põhjus, miks on piiratud apteegi juhataja töötamist teises apteegis (RavS § 53 lg 2 p 2).
Apteegi juhataja on pädeva isikuna vastutav apteegiteenuse osutamise eest ning apteegiteenuse osutamise tegevusluba ei saa kehtida, kui apteegil puudub vastava kvalifikatsiooni ja kogemusega juhataja (MSÜS § 6 lg 6, § 18 lg 1, RavS § 12 ja § 47). Seda tegevusloa omajale seatud isikulist nõuet täitmata ei saa apteegile tegevusluba anda ning antud tegevusluba tuleb peatada ja sobiva juhataja mitteleidmisel kehtetuks tunnistada (MSÜS § 25 lg 1 p 2, § 37 lg 2 p 2). See tähendab seda, et apteeki peab olema tööle võetud ja seal alaliselt töötama vähemalt üks isik, kelleks on apteegi juhataja. Teised isikud võivad apteegis töötada väiksema koormusega, kuivõrd erinevalt apteegi juhatajast ei ole nende töötamine apteegis tegevusloa kehtivuse eelduseks. Täiendava personali tööle võtmine ei õigusta apteegi juhataja (tegevusloa kehtivuse eelduseks olev isikuline nõue) osakoormusega töötamist. Enam kui 4000 elanikuga linnas asuva apteegi puhul tähendab eeltoodu, et apteegi juhataja töötab apteegis 40 tundi nädalas ehk täiskoormusega. Kui apteegi juhatajal ei ole võimalik täistööajaga töötada, peab selleks esinema mõjuv põhjus (näiteks töökoormuse vähendamine tervislikel põhjustel või vältimatute perekondlike kohustuste tõttu).
Apteegi juhataja osalise koormusega töötamine võib olla põhjendatud alla 4000 elanikuga asutusüksuses asuva apteegi puhul, mis ei ole avatud 40 tundi nädalas. Mõni maal asuv apteek võib olla avatud vaid paaril päeval nädalas, mistõttu ei saa eeldada, et juhatajal oleks seal töötades täiskoormus. Siiski peavad ka maapiirkondades asuvate apteekide juhatajad olema apteegi lahtiolekuaegadel seal kohapeal tööl, et ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel pandud kohustusi täita.
Kui apteegi juhataja töökoormust soovitakse vähendada alla täiskoormuse, tuleb sellest Ravimiametit eelnevalt teavitada (MSÜS § 30 lg 1), kuivõrd juhataja ja tema apteegis töötamise koormusega seonduv on seotud tegevusloa ja selle kehtivusega ning Ravimiametil tuleb selle vastavust nõuetele kontrollida.
2. Apteegi juhatajaga sõlmitav tööleping
Apteegi juhataja tööülesannete täitmine eeldab töölepingu sõlmimist apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ja juhataja vahel. Renditööjõuna võivad apteegis töötada teised töötajad, kuid juhatajal peab olema otsene lepinguline töösuhe tegevusloa omajaga. Apteegi juhataja töölevõtmiseks ei saa temaga sõlmida muid võlaõiguslikke lepinguid (nt töövõtulepingut), kuivõrd apteegi juhtimine ja kvaliteetse teenuse tagamine on pidev protsess, mis ei ole defineeritav ajaliselt määratletud tulemuse või eesmärgi saavutamise läbi (see on aga töövõtulepingu eesmärk) ning see vastab olemuselt töösuhtele.
3. Apteegi juhataja asendaja
Apteegi juhatajal tuleb endale määrata asendaja. Soovitatavalt võiks ka juhataja asendaja olla proviisori kvalifikatsiooniga. Juhataja asendaja ülesanne on täita juhataja kohustusi, kui juhataja ei saa põhjendatud juhtudel ajutiselt apteegis viibida ning omi tööülesandeid täita. Juhataja asendaja roll ei saa olla suurem kui juhatajal ja kujuneda alaliseks, st asendaja ei saa olla faktiliseks apteegi juhataja ülesannete kandjaks. Seega ei ole aktsepteeritavad olukorrad, mil enam kui 4000 elanikuga linnas asuva apteegi juhataja töötab apteegis vähendatud koormusega vaid paaril päeval nädalas ning muul ajal täidab tema ülesandeid apteegi juhataja asendaja.
Kui apteegi juhataja siirdub lapsehoolduspuhkusele, peab ta endale samuti määrama asendaja ning teavitama sellest Ravimiametit vähemalt 30 päeva (MSÜS § 30 lg 1) enne lapsehoolduspuhkuse algust, et Ravimiamet saaks teha tegevuslubade registris märke asendaja kohta. Ka muudel juhtudel, kui juhataja viibib pikemaajaliselt töölt eemal (nt pikemalt kestev haigus), tuleb ametit teavitada, kes juhatajat sel ajal asendab.
Kokkuvõtteks
Apteegi juhataja roll ei ole formaalne, vaid eeldab juhataja ülesannete sisulist ja pidevat täitmist apteegis kohapeal töötades ning see on tegevusloa kehtivuse eelduseks.
Ravimiamet pöörab nii apteekidele tegevuslube andes kui neid muutes ja apteegiteenuse järelevalves järjest enam tähelepanu apteekide juhatajate rolli sisulisele täitmisele, et aidata seeläbi kaasa apteegiteenuse kvaliteedi parandamisele. Kui teil on toodu osas küsimusi, ettepanekuid või muresid, siis palun võtke meiega ühendust [email protected] või telefonil 747 4140.
