Uuringu käigus kogutakse haigusest tervenenud vabatahtlikelt doonoritelt vereplasmat ning analüüsitakse selle koostist laboratoorselt. Antikehade olemasolul manustatakse seda COVID-19 infektsiooniga patsientidele ning hinnatakse mõju kliinilistele, viroloogilistele ja immunoloogilistele näitajatele.
Uurijate hüpotees on, et doonorite plasmas viirusega võitlemiseks tekkinud antikehad aitavad kahjutuks teha ka haigete organismis olevaid viiruseosakesi. Sarnast meetodit on infektsioonhaiguste ravis kasutatud mitmete suuremate viiruspuhangute ajal, ent tõendid doonoriplasma ülekande tõhususe ja ohutuse kohta COVID-19 ravis on täna veel puudulikud. Et eristada plasmaravi toimet haiguse loomulikust kulust, on uuringus juhuslikustatud võrdlusrühm, st juhuvaliku alusel saavad pooled osalejad tavapärast ravi ning pooltel lisatakse sellele paranenud doonori plasma ülekanne.
COVID-19 paranenud inimeste plasma kasutamist on käesoleva pandeemia käigus juba kirjeldatud ning ka teistes riikides on käigus või kavandamisel mitu kliinilist uuringut, mis üheskoos aitavad selgitada paranenu plasma kasu ja võimalikke kõrvaltoimeid.
Lähem teave uuringu kohta: Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna vanemarst-õppejõud dr Ain Kaare, [email protected]
