Ivermektiin on retseptiravim, mida kasutatakse teatud parasiitnakkuste raviks. Ravimiameti laborisse analüüsimiseks saadetud partiides oli toimeainet nõutust oluliselt vähem: ivermektiini sisaldus oli 86–88% ettenähtust, kuigi lubatud vahemik on 90–110%.
„Praegusel juhul tuvastasime, et India päritolu ivermektiini tablettides oli toimeaine sisaldus väiksem, kui lubatud, mis tähendab, et ravim ei pruugi toimida nii, nagu peaks. Laiemalt näitab see juhtum aga seda, miks väljaspool seaduslikku apteeki ostetud ravimi puhul ei saa olla kindel selle koostises, kvaliteedis ega toimes. Ravimi nimi, toimeaine ja isegi pakend võivad olla tuttavad, kuid see ei tähenda, et pakendis olev ravim vastab sellele, mis lubatud,“ selgitab Ravimiameti järelevalve osakonna spetsialist Evelin Saar.
Väljaspool seaduslikku tarneahelat ravimeid ostes ei ole võimalik veenduda, millistes tingimustes on neid toodetud, transporditud või säilitatud. Kõik see võib mõjutada ravimi kvaliteeti, ohutust ja toimet.
Eriti tähelepanelik tuleb olla reisides väljaspool Euroopa Liitu. Kolmandates riikides võivad ravimid olla kättesaadavad teistsugustel tingimustel kui Eestis: retseptiravimit võidakse müüa retseptita ning ravimeid võib olla võimalik osta ka väljaspool apteeki. Lihtsam kättesaadavus ei tähenda, et ravimi kvaliteet ja ohutus oleksid tagatud.
Lisaks on oht sattuda võltsitud ravimi otsa. Võltsitud ravim võib väliselt sarnaneda ehtsa ravimiga sedavõrd, et inimene ei pruugi erinevust märgata. Sellises ravimis võib toimeainet olla liiga vähe või liiga palju, see võib puududa või võib ravim sisaldada hoopis teisi aineid, mida pakendil ei ole märgitud.
„Nõuetele mittevastava või võltsitud ravimi kasutamisel võib ravi ebaõnnestuda ja tervisemure süveneda. Halvemal juhul võivad tekkida ka tõsised kõrvaltoimed. Kuna ravimi tegelik koostis pole teada, ei ole võimalik ette näha, milliseid terviseprobleemid võivad selle kasutamisega kaasneda," lisab Saar.
Loata ravimite tellimine ja kaasatoomine on kasvav probleem
Maksu- ja Tolliamet näeb loata ja ebaseaduslikku päritolu ravimite Eestisse tellimist ning toomist kasvava probleemina. 2025. aastal pidas toll ligi 400 korral kinni loata Eestisse tellitud või toodud ravimeid.
„Saadetiste ja reisijate pagasi kontrolli eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist. Ravimite puhul aitab kontroll vältida teadmata päritolu või kvaliteediga toodete kasutamist ja sellega kaasnevat tervisekahju,“ selgitab Maksu- ja Tolliameti arendusekspert Piret Tinkus.
Ravimiamet tuletab meelde, et ravimeid tuleb soetada ainult seaduslikust apteegist või internetiapteegist. Ka välismaal ei tasu ravimit osta juhuslikust müügikohast üksnes seetõttu, et see on seal odavam, retseptita või hõlpsasti kättesaadav. Vajalikud ravimid tuleks alati reisile kaasa võtta ja enne seda tutvuda ravimitega reisimise nõuetega, sest need võivad sihtriigiti erineda.
Tutvu lähemalt ravimitega reisimise nõuetega SIIN.
