SARS-CoV-2 vaktsiinide areng augusti seisuga

Wuhani Bioloogiliste preparaatide Instituudi ja firma Sinopharmi välja töötatud inaktiveeritud SARS-CoV-2 vaktsiiniga alustati juulis kolmanda faasi kliinilist uuringut. Uuringusse on kaasatud 45 000 osalejat peamiselt Araabia Ühendemiraatidest, aga ka Hiinast.

Kolmanda faasi kliinilist uuringut on alustamas ka Hiina päritolu firma CanSino inimese adenoviirusel põhineva vaktsiinikandidaadiga Ad5-nCOV. Uuring toimub Saudi Araabias ja vaktsiini on plaanis manustada 5000 osalejale. Andmed vaktsiinikandidaadi ohutuse ja tõhususe kohta kliinilise uuringu esimesest ja teisest faasist avaldati 20. juulil ajakirjas The Lancet. Sellesse oli kaasatud 508 inimest. Vaktsiini manustati kahes erinevas doosis ning mõlemad doosid tekitasid uuringus osalejate verre viirust neutraliseerivad antikehad. Immuunsüsteemi T-rakuline vastus vaktsiini suuremas ja väiksemas doosis saanutel tekkis vastavalt 90% ja 88% katseisikutel. Enamik kõrvaltoimetest olid kas kerged või mõõdukad (süstekoha valu, peavalu, kerge palavik, lihas- ja liigesvalu, kõhulahtisus), tõsistest kõrvaltoimetest esines palavikku 8%-l kõrgemat vaktsiinidoosi saanud uuringugrupi liikmetel. Ad5-nCOV vaktsiin on saanud juba riikliku heakskiidu Hiinas, et kasutada seda ühe aasta jooksul sõjaväelaste vaktsineerimiseks.

AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli arendatav šimpansi adenoviirusel põhinev SARS-CoV-2 vaktsiin AZD1222 (ChAdOx1 nCoV-19) osutus esimese ja teise faasi kliinilistes uuringutes hästi talutavaks ning tekitas immuunvastuse kõigil 543 vaktsiini saanud osalejal. Uuringus osales kokku 1077 vabatahtlikku. Kergematest kõrvaltoimetest esines süstekoha valu, palavikku, külmavärinaid, peavalu ja halba enesetunnet. Tõsiseid kõrvaltoimeid ei registreeritud. Üks vaktsiinidoos põhjustas 95% katsealustel neljakordse SARS-CoV-2 ogavalgu taseme tõusu ning immuunsuse tekkes oluline T-rakuline vastus toimis ka kaks kuud pärast vaktsineerimist kõigil vaktsiini saanutel. Katsealustel tekkinud antikehad suutsid ühe kuu möödudes viiruse neutraliseerida 91% ühe vaktsiinidoosi saanutel ning kõigil kümnel inimesel, kes said kaks vaktsiinidoosi. Tulemused avaldati 20. juulil ajakirjas The Lancet ning praeguseks on vaktsiiniga alanud juba kliiniliste uuringute kolmas faas Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas.

Pfizer ja BioNTech teatasid juuli lõpus, et alustavad kliiniliste uuringute teist ja kolmandat faasi mRNA põhise SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadiga BNT162b2. Seda plaanitakse manustada 30 000 tervele täiskasvanule kahe 30 µg doosina. Kliiniliste uuringute esimese ja teise faasi uuringus testiti mitut vaktsiinikandidaati paralleelselt ning ohutust ja tõhusust näitas ka vaktsiini variant BNT162b1. Kolmanda faasi uuring toimub 120 keskuses üle maailma, millest 39 asub USAs.

Indoneesia päritolu firma PT Bio Farma alustab 1620 osalejaga kolmanda faasi kliinilist uuringut inaktiveeritud SARS-CoV-2 vaktsiiniga, mille töötas välja Hiina biotehnoloogiafirma Sinovac.

Janssen Vaccines & Prevention B.V. planeerib 60 000 osalejaga kolmanda faasi kliinilist uuringut adenoviirusel põhineva SARS-CoV-2 vaktsiiniga Ad26.COV2.S. Vaktsiinikandidaadi töötas välja firma Johnson & Johnson, kes teeb vaktsiiniga ka esimese ja teise faasi kliinilist uuringut.

Novavax, kes alustas mais esimese ja teise faasi kliinilist uuringut vaktsiinikandidaadiga NVX-CoV2373, on teada andnud, et vaktsiin suutis kliinilise uuringu esimese faasi andmete põhjal tekitada katsealuste verre antikehi rohkem, kui on leitud haiguse läbipõdenute veres. Vaktsiinis on antigeeniks mõnekümne nanomeetrise läbimõõduga nanoosakestena SARS-CoV-2 ogavalk. Kuigi vaktsiini ohutuse kohta andmete kogumine jätkuvalt käib, on firma teatanud, et esialgsete andmete põhjal on vaktsiin üldiselt ohutu ja kõrvaltoimed kergemat laadi, kuigi sagedamini esines kõrvaltoimeid pärast teist vaktsiinidoosi. Firma teeb vaktsiini arendamiseks koostööd Jaapani päritolu ravimitootjaga Takeda.

India päritolu Bharat Biotech teatab, et nende arendatav vaktsiinikandidaat Covaxin on kliinilise uuringu esimese faasi esialgsete andmete põhjal ohutu. Paralleelselt teise faasi ettevalmistustega alustatakse esimesse faasi kaasatud inimestele teise vaktsiinidoosi manustamist.

Venemaal siseriikliku müügiloa saanud vaktsiin

Venemaal Gamaleya uurimisinstituudi poolt loodud vaktsiin Sputnik V sai Venemaa siseriikliku müügiloa 11. augustil. Vaktsiin põhineb kahel rekombinantsel inimese adenoviirusvektoril, mis kodeerivad SARS-CoV-2 ogavalku. Vaktsiini manustatakse kahe doosina, esimene sisaldab adenoviiruse tüve AD26 ja ja teine tüve AD5. Teise viirusetüve kasutamisega teises vaktsiinidoosis loodetakse vältida immuunsüsteemi reaktsiooni, mille mõjul tekivad organismis lisaks SARS-CoV-2 viiruse vastastele antikehadele antikehad ka esimese adenoviiruse tüve vastu, mis teise doosi mõju tõenäoliselt vähendaks. Müügiluba tugineb kliinilise uuringu esimeses ja teises faasis saadud tulemustele, mis on kliiniliste uuringute andmebaasi järgi saadud vaid 38 inimeselt, kellest mõlemat vaktsiinidoosi on saanud vaid 20 uuringus osalenut. Tegu on erakorralise sammuga, kuna tavaliselt ei anta müügiluba enne kliiniliste uuringute kolmandat faasi, kuhu kaasatakse mitu tuhat inimest ja mis peab kinnitama vaktsiini ohutuse ja tõhususe. Sputnik V vaktsiini tutvustaval veebilehel oleva info järgi plaanitakse vaktsiini suures koguses hakata tootma septembris ning „kolmanda faasi“ uuringud toimuvad väidetavalt alates 12. augustist Venemaal, Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, Brasiilias ning Mehhikos.

Allpool olevas tabelis on välja toodud praegu kliinilistes uuringutes olevad SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadid. Esiletõstetud kirjas on esimese ja teise faasi kliinilised uuringud, mis on lisandunud juuli keskpaigast.

Kliinilistes uuringutes olevad SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadid
	Uuringu tegija	Vaktsiini nimi	Antigeeni tüüp	I faasis osalejate arv	II faasis osalejate arv	III faasis osalejate arv, uuringu toimumiskoht
1	Moderna Therapeutics, Lonza	mRNA-1273	Liposoomidesse pakitud viiruse ogavalku kodeeriv mRNA	45	600	30000
2	Inovio	INO-4800	DNA, viiakse organismi elektroporatsiooni abil	40
3	Oxfordi ülikool, AstraZeneca	(ChAdOx1 nCoV-19) AZD1222	SARS-CoC-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus	1077		>10000 (Brasiilia, Lõuna-Aafrika, UK)
4	SymVivo Corporation	bacTRL-Spike	Piimhappebakter, mis sisaldab sünteetilist plasmiidi (DNA rõngasmolekul), mis kodeerib SARS-CoV2 viiruse ogavalku	114
5	Shenzhen Geno-Immune Medical Institute	aAPC	Antigeeni esitlevad rakud	100
6	Shenzhen Geno-Immune Medical Institute		Dendriitrakud ja aktiveeritud tsütotoksilised lümfotsüüdid	100
7	CanSino	Ad5-nCoV	SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv inimese adenoviirus	108	508	5000 (Saudi Araabia)
7	CanSino	Ad5-nCoV	SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv inimese adenoviirus	686		5000 (Saudi Araabia)
8	Wuhani bioloogiliste preparaatide Instituut, Sinopharm, Wuhani viroloogia instituut	nimetu	Inaktiveeritud viirusosake	96	224	45000, AÜE, Hiina
9	BioNTech SE, Pfizer	BNT162 erinevad variandid	mRNA, kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku	8640		30000 (variandiga BNT162b2)
10	Novavax, Takeda	(SARS-CoV-2 rS) NVX-CoV2373	Nanoosakeste kujul SARS-CoV-2 ogavalk, adjuvandiks Matrix-M	131
11	Sinovac, PT Bio Pharma	CoronaVac	Inaktiveeritud viirusosake	>1000		8870 (Brasiilia), 1620 (Indoneesia)
12	Aivita Biomedical		SARS-COV-2 viirust ära tundvad dendriitrakud	180
13	Immunitor		COVID-19 haigete plasmast valmistatud suukaudne vaktsiin	20
14	Clover Pharmaceuticals	SCB-2019	Rekombinantne SARS-CoV-2 ogavalk	150
15	Gamaleya	Gam-COVID-Vac (Sputnik V)	Kahel adenoviiruse tüvel põhinev vaktsiin, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku	38		2000
16	CureVac	CVnCoV	Liposoomi pakitud SARS-CoV-2 valku kodeeriv mRNA	168	691
17	GeneCure Biotechnologies	Covax-19	rekombinantsel teel toodetud SARS-COV-2 ogavalk ja adjuvandina polüsahhariid	32
18	Imperial College London		SARS-COV-2 ogavalku kodeeriv iseamplifitseeruv RNA, pakitud lipiidsesse kandjasse	300
19	Sinopharm, Beijing institute of Biological Products	BBIBP-CorV	Inaktiveeritud viirusosake	2000
20	Genexine	GX-19	DNA-vaktsiin, mis kodeerib antigeenina SARS-CoV-2 ogavalku	190
21	Bharat Biotech	Covaxin (BBV152)	Inaktiveeritud viirusosake	1125
22	Medicago		Viiruslaadne osake (virus-like-particle – VLP)	180
23	Queenslandi ülikool		SARS-CoV-2 stabiliseeritud pinnavalk, koos adjuvandiga MF59	120
24	Vaxine Pty Ltd ja Flindersi ülikool	COVAX-19	Adenoviiruse platvorm, antigeeniks SARS-CoV-2 ogavalk	40
25	AnGes	AG0301-COVID19	DNA vaktsiin (plasmiid)	30
26	Zydus	ZyCoV-D	DNA vaktsiin (plasmiid)	1000
27	Johnson & Johnson, Jannsen Vaccines & Prevention B.V,	Ad26.COV2.S.	Adenoviirusel põhinev vaktsiinikandidaat, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku	1000		60000
28	Pasteuri instituut; Belgia, Prantsusmaa	TMV-083,	Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat, kodeerib SARS-CoV-2 muudetud pinnavalku	90
29	Kentucky Bioprocessing	KBP-COVID-19,	Taimedes toodetav rekombinantne SARS-CoV-2 valk	180
30	Merck Sharp & Dohme	V591	Elusal nõrgestatud leetriviirusvektoril põhinev rekombinantne vaktsiinikandidaat	260
31	Arcturus Therapeutics, Singapur	ARCT-021	Lipiidsesse nanoosakesse pakitud ja ise end paljundav (isereplitseeruv) mRNA, mis kodeerib SARS-CoV-2 ogavalku.	85
32	Medigen Vaccine Biologics, Taiwan	MCV.COV1901	SARS-CoV-ogavalk ja adjuvandina alumiinium	45
33	Viroloogia instituut Vector, Venemaa		Peptiidipõhine vaktsiinikandidaat	>100