Ajavahemikul 2005-2018 on kokku laekunud 92 kõrvaltoime teatist (joonis 1), milles kirjeldati 274 võimalikku kõrvaltoimet.
Joonis 1. Aastatel 2005-2018 Ravimiametisse laekunud veterinaarravimite kõrvaltoime teatised
Kõrvaltoime teatisi saatsid Ravimiametile veterinaararstid, loomaomanikud ja ravimi müügiloa hoidjad (MLH). Allolevas tabelis on välja toodud kõrvaltoime teatiste jaotumine vastavalt nende saatjatele.
|
Aasta |
Teatiste arv |
Saatja |
|
2005 |
1 |
Veterinaararst |
|
2006 |
1 |
Veterinaararst |
|
2007 |
1 |
Veterinaararst |
|
2008 |
2 |
Veterinaararst + MLH (kliiniline uuring) |
|
2009 |
3 |
Veterinaararst (2)+ MLH (kliiniline uuring) |
|
2010 |
2 |
Veterinaararst + loomaomanik |
|
2011 |
1 |
Loomaomanik |
|
2012 |
5 |
Veterinaararst (1) + MLH (3) + loomaomanik (1) |
|
2013 |
6 |
Veterinaararst (2) + MLH (3) + loomaomanik (1) |
|
2014 |
10 |
Veterinaararst (8)+ MLH (2) |
|
2015 |
4 |
Veterinaararst (2) + MLH (1) + loomaomanik (1) |
|
2016 |
18 |
Veterinaararst (12) + MLH (3) + loomaomanik (3) |
|
2017 |
14 |
Veterinaararst (9) + MLH (2) + loomaomanik (3) |
|
2018 |
24 |
Veterinaararst (17) + MLH (1, kirjanduse allikas) + loomaomanik (6) |
Veterinaarravimeid manustatakse sageli korraga mitmele loomale, võimalikud kõrvaltoimed võivad tekkida neist ainult osadel. Allolev tabel kirjeldabki ravitud loomade ning võimaliku kõrvaltoime saanud loomade hulka aastate 2005-2018 kohta kokku.
|
Loomaliik |
Teatiste arv |
Loomade arv, kellele manustati kahtlustatavat ravimit |
Loomade arv, kellel tekkis kõrvaltoime |
|
Lemmikloomad |
|||
|
koer |
60 |
68 |
66 |
|
kass |
9 |
10 |
10 |
|
küülik |
2 |
2 |
2 |
|
Põllumajandusloomad |
|||
|
veis |
17 |
371 |
226 |
|
siga |
2 |
995 |
110 |
|
kits |
1 |
12 |
12 |
|
mesilane* |
1 |
x |
x |
* mesilaste puhul manustatakse ravimit mesitarudesse (300 mesitaru).
Enamik teatistest hõlmab lemmikloomi, kõrvaltoime teatised koertel ja kassidel moodustavad 75% teatiste üldarvust, põllumajandusloomadel 22,8%. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti on toodud joonisel 2.
Joonis 2. Kõrvaltoime teatiste osakaal loomaliigiti
Kõrvaltoimet põhjustanud ravimite jaotuvus ravimrühma järgi on toodud allolevas tabelis:
|
Immunoloogilised ained (vaktsiinid) |
42 |
|
Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid |
31 |
|
Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks |
11 |
|
Immunostimulaatorid |
3 |
|
Põletiku- ja reumavastased ained |
3 |
|
Antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks |
2 |
|
Emaka lihastoonust tõstvad ained |
2 |
|
Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid |
2 |
|
Südamehaiguste ravi |
2 |
|
Anesteetikumid |
1 |
|
Antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks |
1 |
|
Diabeedi raviks kasutatavad ained |
1 |
|
Teised seedekulglat ja ainevahetust mõjutavad ained |
1 |
|
Kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks |
1 |
KOKKUVÕTE 2018. AASTAL LAEKUNUD KÕRVALTOIME TEATISTEST
2018. a saadeti Ravimiametile 24 teatist. Nendes teatistes kirjeldati 76 erinevat kõrvaltoimet, mis tekkisid 168 loomal.
Lemmikloomad
23 teatist saadeti kõrvaltoimete esinemise kohta lemmikloomadel. 16 juhul hinnati kõrvaltoimete seos manustatud ravimiga võimalikuks või tõenäoliseks.
Koer
Koertel esinenud kõrvaltoimetest teatati 22 korral.
8 teatises kirjeldati vähemalt ühte tõsist kõrvaltoimet.
- Viiel juhul tekkisid kutsikatel pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini manustamist ülitundlikkusreaktsioonid. Kirjeldati järgmisi reaktsioone: hüpovoleemiline šokk, kukkumine, oksendamine, spontaanne urineerimine, limaskestade kahvatus, tuikumine, jalgade kangestus, lihasnõrkus, bradükardia (aeglane südametegevus). Kõik reaktsioonid möödusid pärast esmaabi andmist. Vaktsiini seos tekkinud kõrvaltoimetega hinnati võimalikuks või tõenäoliseks.
- Ühel juhul tekkis 3 kuu vanusel kutsikal 1 tund pärast vaktsineerimist koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira kompleksvaktsiini ning marutaudi vaktsiiniga äkksurm. Kompleksvaktsiini manustati teistkordselt. Esmakordsel vaktsineerimisel kasutati sama vaktsiini samast partiist ilma mingite kõrvaltoimeteta. Kuna looma omanik lahangut ei soovinud, siis ei saa olla kindel, et surm oli vaktsiinist põhjustatud.
- Ühel juhul tekkis 2-aastasel koeral pärast flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma paigaldamist välisparasiitide tõrjeks loidus, oksendamine, kõhulahtisus, isutus ja suurenenud süljeeritus. Kaelarihm eemaldati ja loom paranes pärast arstiabi andmist. Tekkinud reaktsioonide seos ravimkaelarihmaga on võimalik.
- Ühel juhul tekkis 7-aastasel koeral pärast takroliimust sisaldava salvi manustamist silma silmalaul uudismoodustis. Ravimit oli kasutatud 2 aasta jooksul, kui omanik märkas moodustist silmalaul. Kasvaja eemaldati. Loomaarsti arvates ei olnud kasvaja seotud kasutatud ravimiga.
14 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid.
11 juhul oli tegemist ravimi ohutuse probleemiga:
- 3 teatises tekkisid kõrvaltoimed pärast vaktsineerimist koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiira vaktsiiniga. Kirjeldati järgmisi reaktsioone: süstekoha turse ja valulikkus, oksendamine, nõrkus, isutus, tasakaaluhäired, suurenenud süljeeritus, apaatia, kehatemperatuuri tõus, liikumisraskused. Kõik loomad paranesid pärast sümptomaatilist ravi.
- 3 juhul tekkisid pärast koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse, paragripi, leptospiira ja marutaudi kompleksvaktsiini manustamist reaktsioonid, mis viitasid ülitundlikkusele: suutmatus liikuda või tõusta, tahtele allumatu urineerimine või roojamine, apaatia, hüpovoleemia (veremahu vähenemine), uimasus, limaskestade kahvatus. Kõik reaktsioonid tekkisid kohe (kuni 5 minuti jooksul) pärast vaktsineerimist ning möödusid kiiresti.
- 8-aastane koer vaktsineeriti koerte katku, nakkava hepatiidi, parvoviiruse ja paragripi kompleksvaktsiini ning leptospiira vaktsiiniga. Tund hiljem tekkisid loomal ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) ja valuhood, mis möödusid pärast vedelikteraapiat 12 tunni jooksul.
- 9-aastasel koeral tekkisid pärast paragripi ja leptospiira vaktsiini manustamist süstekoha reaktsioonid ja vähenenud aktiivsus, mis möödusid ilma ravita.
- 3,5-kuusel kutsikal tekkis pärast vaktsineerimist marutaudi viirusvaktsiiniga reaktsioon vaktsiinile: värinad, pea ja keha tõmblused, tasakaalu kaotus. Kõrvaltoime möödus ilma ravita.
- 5-aastasele koerale manustati välisparasiitide tõrjeks permetriini ja imidaklopriidi sisaldavat täpilahust. 16 tundi pärast ravimi manustamist tekkisid loomal kõrvaltoimed (oksendamine, tasakaaluhäired, ebakindel liikumine, tahtmatu roojamine ja urineerimine), mis möödusid ilma ravita ühe tunni jooksul.
- 2,5-aastasele koerale manustati nahale permetriini ja fiproniili sisaldavat täpilahust parasiitide tõrjeks. Loomal tekkis ärevus, loidus, toidust ja joogist keeldumine, urineerimise vähenemine, kehatemperatuuri vähene langus ning sügelus. Nähud möödusid ilma ravita.
3 juhul oli tegemist ravimi efektiivsuse probleemiga:
Kõigil kolmel korral täheldati koertel puukide esinemist, vaatamata flumetriini ja imidaklopriidi sisaldava ravimkaelarihma kasutamist välisparasiitide tõrjeks. Ühel juhul tekkis ka ravimkaelarihma alla dermatiit, mis möödus pärast hormoonpreparaadi kasutamist.
Kass
Kassidel esinenud kõrvaltoimetest teatati ühel korral, teatis hinnati mittetõsiseks.
Pärast püriproksüfeeni ja dinotefuraani sisaldava täpilahuse manustamist välisparasiitide tõrjeks tekkisid manustamiskohal punetus ja karvakadu, loom oli loid ja isutu. Nähud möödusid pärast kassi pesemist.
Põllumajandusloomad
Veis
Põllumajandusloomadel esinenud kõrvaltoimete kohta saadeti üks teatis, mis põhineb kirjandusallikast. 145 vasikat osales uuringus, mille eesmärk oli hinnata halofuginooni toimet vastsündinud vasikatel krüptosporidioosi puhangu korral. Kõiki vasikaid vaktsineeriti lisaks veiste paragripi ja veiste respiratoorse süntsütsiaalviiruse vaktsiini ning veiste herpesviiruse vaktsiiniga ning neile manustati toltrasuriili Eimeria profülaktikaks. Uuringus osalenud vasikatel täheldati vähest kaaluiivet, siseparasiitide esinemust (ravimi toime puudumine) ning 21 looma surid.
KÕRVALTOIMETEST TEATAMINE
Miks on vaja anda teada kõrvaltoimetest?
Teadmine kõrvaltoimetest aitab
- saada uusi teadmisi turuloleva ravimi kohta (kasu-riski suhte hindamine)
- muuta nende uute teadmistega ravimite kasutamist ohutumaks.
Soovime tänada kõiki, kes on meile ravimi võimalikest kõrvaltoimetest teada andnud. Loodame väga, et nende loomaarstide ja ka loomaomanike hulk, kes meile teavet võimalikest kõrvaltoimetest saadavad, edaspidi suureneb. Siinkohal juhime tähelepanu, et ravimi väljakirjutamisõigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.
Lisaks tuleks teatis edastada järgmistel juhtudel:
- kui loomal tekivad kõrvaltoimed, mida ei ole pakendi infolehel ja pakendil märgitud
- kui veterinaarravimi manustamise järel avalduvad kõrvaltoimed inimesel
- kui tekivad kõrvaltoimed veterinaarravimi kasutamisel registreerimata (ravimiinfodes nimetamata) näidustustel ja loomaliikidel (off-label use)
- kui ravim ei toimi ehk esineb vähene efektiivsus (näiteks oletatava resistentsuse tõttu)
- kui esinevad teadaolevad (infolehel nimetatud) kõrvaltoimed, kuid nende esinemissagedus ja avaldumise tugevus on suurem kui infolehel märgitud
- kui avaldub ebapiisav keeluaeg (lubamatud ravimijäägid loomsetes toiduainetes keeluajast kinnipidamisel!)
- kui avaldub ravimi oletatav ohtlikkus keskkonnale.
Kuidas kõrvaltoimest teatada?
Veterinaarravimi kõrvaltoimetest on võimalik teatada:
1) elektrooniliselt, täites Ravimiameti kodulehel vastava vormi;
2) Ravimiameti kodulehel oleva vormi saab välja trükkida ning saata faksiga või postiga aadressil: Ravimiamet, Nooruse 1, 50411 Tartu. Faksiga: 737 4142
