Ravimite ja toimeainete head tootmistavad
EUDRALEX Volume 4 - Good Manufacturing Practice (GMP) Guidelines
EUDRALEX Volume 4 sisaldab täielikku komplekti Euroopa Majanduspiirkonnas ravimitele ning toimeainetele kehtivatest heade tootmistavade nõuetest.
Ravimiseaduse § 16 lg (8) sätestab:
Ravimite tootmine peab vastama headele tootmistavadele. Sotsiaalminister kehtestab kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate heade tootmistavadega ravimite tootmise eeskirja määrusega, sealhulgas ruumide, sisseseade, tehnilise varustuse, personali ning töökorralduse kohta kehtivad nõuded.
Ravimite tootmise eeskiri (tervise- ja tööministri 17.12.2014 määrus nr 74) § 1 lg (2) sätestab:
Lisaks määruse nõuetele kohaldatakse ravimite tootmisele Euroopa Majanduspiirkonnas kehtestatud heade tootmistavade (Good Manufacturing Practice) nõudeid.
Ravimite tootmise eeskiri esitab põhinõuded ravimite tootmisele kokkuvõtlikult, lähtudes Euroopa Liidu direktiividest ravimite tootmise kohta.
Üksikasjalikud ja tehnilised nõuded ravimite tootmisele on heade tootmistavade suunistes, nn GMP Guideline’is, mille on välja andnud Euroopa Komisjon EUDRALEX Volume 4 - Good Manufacturing Practice (GMP) Guidelines. GMP Guideline on Eestis kasutusel ingliskeelsena.
Ravimite tootmisega seonduvat käsitleb GMP Guideline Part I.
Toimeainete tootmist käsitleb GMP Guideline Part II.
GMP Guideline’i lisad (Annex’id) rakenduvad mõlemale osale, juhul kui konkreetses Annex’is ei ole sätestatud erisust.
Part III oli algselt mõeldud üksnes informatiivsete dokumentide jaoks. Vahepeal on Euroopa Komisjon selle osa alla sättinud ka juhendeid, mis ei seondu küll otseselt tootmisprotsessidega, kuid mille järgimist tootjatelt eeldatakse.
Toimeainete tootmisele kohalduvad GMP Guideline’i Part II ning asjakohased lisad
Ravimitootjad peavad toimeainete tootmise nõudeid arvestama, kui nad täidavad oma vastutust „toimeainete GMP eest“ - ravimitootjad võivad kasutada ainult neid toimeaineid, mis on toodetud vastavalt Euroopa Liidus toimeainete suhtes kehtivatele headele tootmistavadele (olenemata toimeaine tootja asukohariigist).
Vastutus tuleneb Euroopa Liidu ravimite ülddirektiividest 2001/83 (inimtervishoiu ravimid; artikkel 46(f)) ja 2001/82 (veterinaarravimid; artikkel 50 (f)).
Väljavõte tekstist: "Need suunised kehtivad nii inim- kui veterinaarravimite toimeainete tootmisele. Steriilsete toimeainete tootmisele kehtivad need suunised kuni vahetult toimeaine steriliseerimisele eelneva etapini. Steriilsete toimeainete sterilliseerimise ja aseptilise töötlemise etapid ei ole nende suunistega kaetud, vaid need tuleb läbi viia vastavalt direktiivis 2003/94/EC sätestatud ja GMP Annexis 1 tõlgendatud GMP põhimõtetele ja suunistele."
Kui konkreetses Annex’is ei ole märget, et see ei kehti toimeainetele, siis tuleb toimeainete tootmisel järgida ka relevantseid sätteid GMP Guideline Annex’ites.
Inimtervishoiu ravimite abiainete hea tootmistava riskihindamine
Eesti ravimiseaduses:
inimtervishoiuravimite tootja tagab, et:
- abiained oleksid toodetud asjakohase GMP kohaselt
- abiaine tootja järgib asjakohaseid GMP punkte
- ravimitootja määrab riskihindamise alusel abiainetele asjakohase GMP, juhindudes Euroopa suunistest
Ülaltoodud punktid on ravimiseadusesse üle võetud EL direktiivist 2001/83.
Ravimite ja toimeainete tootmisest
Ravimite tootmine on lai mõiste, mille alla mahuvad tegevused alates pakendile infolehe lisamisest kuni keeruliste bioloogiliste protsessideni. Mõiste kaasab muuhulgas analüütilist testimist (kvaliteedi kontrolli) ning ravimipartii vabastamist (partii kvaliteedi kinnitamist) pädeva isiku poolt. Ravimiseadus sõnastab ravimite tootmise mõiste nii:
Ravimite tootmiseks loetakse ravimite, sealhulgas vahetoodete valmistamist, steriliseerimist, pakendamist, märgistamist, ümberpakendamist, ümbermärgistamist, kvaliteedi kontrollimist ja partii vabastamist koos sellega kaasneva materjalide hankimise, vastuvõtu, säilitamise ja väljastamisega.
Eestis annab ravimite tootmise tegevusloa ehk tootmise õiguse Ravimiamet. Tegevusloal on kirjas, milliseid tegevusi konkreetne ettevõte võib teha ning milliseid ravimvorme toota.
Tegevuslubade vormistus järgib Euroopa Liidu ühtset formaati. Enne tegevusloa väljaandmist inspekteerivad Ravimiameti inspektorid ettevõtet ning hindavad tingimuste vastavust ravimitootmise nõuetele. Tegevusload antakse reeglina tähtajatuna.
Ravimitootjal on õigus enda toodetud ravimeid müüa ning eksportida teistesse riikidesse. Kui Eesti ravimitootja tahab soovib tegeleda ka teiste tootjate ravimite sisse- ja väljaveo ning hulgimüügiga, peab tal olema eraldi ravimite hulgimüügi eest vastutav pädev isik.
Ravimite tootmise tegevusluba peab olema ka ravimite impordiks kolmandatest riikidest (st Euroopa Majanduspiirkonna välistest riikidest), sest importija peab võtma teatud vastutuse kolmandas riigis toodetud ravimi kvaliteedi eest ning tegema ravimi kvaliteeti tõendavad analüüsid.
Ravimite tootmine ja kontrollimine eeldab teadmisi ja tehnikat, mida ei saa hankida kiiresti ega lihtsalt. Ahel toimeaine tootmisest valmisravimi saamiseni võib olla üsna keerukas, selles võivad osaleda mitu ettevõtet eri riikides. Seepärast kehtivad ravimite tootmisele rahvusvaheliselt ühtlustatud reeglid, kuigi regiooniti võivad nii nõuded kui järelevalve varieeruda. Eestis kohaldatakse ravimitele ja toimeainetele Euroopa Liidu ühtseid reegleid.
Kui Euroopa Liitu imporditakse ravimeid kolmandatest riikidest (Euroopa Majanduspiirkonna välistest riikidest), inspekteerivad neid tootjaid Euroopa Liidu inspektorid, kes lähtuvad oma inspektsioonidel Euroopa Liidu nõuetest.
Ravimitootmise peamised nõuded on kirjas GMP-s – Good Manufacturing Practice Guideline’is ehk heade tootmistavade suunistes.
Lisaks GMP-le peavad ravimitootjad järgima Euroopa Farmakopöad (ravimite kvaliteedinorme) ning konkreetsete ravimite müügilubasid.
Ravimitootmise erinevate tehnoloogiate jaoks on koostatud mitmeid tehnilisi juhiseid. Ravimiameti veebilehe kaudu saab avada ravimite tootmise nõuete rakendamise küsimused ja vastused Q&A (Questions&Answers, koostatud Euroopa tasandil) ning mõned lingid ravimite tootmise alase lisateabe allikatele.
Verekeskuste tegevusele ja droogide käitlemisele kehtivad eriregulatsioonid. Ümberpakendajatele ja -märgistajatele on Ravimiameti veebilehel lisainfot.
Ravimiamet inspekteerib regulaarselt ravimite tootmise tegevusloaga ettevõtteid.
Inspektsioonide käigus kontrollitakse tootmiskoha tingimusi (ruume, õhu- ja veevarustust, seadmeid), dokumente, personali kvalifikatsiooni, analüütilist testimist, üldist kvaliteedisüsteemi; jälgitakse tootmisprotsesse jm. Kui kõik valdkonnad tootmiskohas vastavad nõuetele, väljastab inspektor sertifikaadi (GMP certificate), millega kinnitatakse, et ettevõttes järgitakse häid tootmistavasid (GMP-d). Sertifikaadi vormistus järgib Euroopa Liidu ühtset formaati. GMP sertifikaate uuendatakse vähemalt kolme aasta tagant, inspektsioone võidakse riskipõhiselt teha ka sagedamini.
Sertifikaatide ja tegevuslubade andmed sisestab Ravimiamet ühtsesse Euroopa Liidu andmebaasi EudraGMDP.
Euroopa Liidu riigid tunnustavad üksteise sertifikaate, st hinnanguid ravimitootjatele. Et niisugune EL-sisene ja ka –väline tunnustamine toimiks, teevad riikide ravimiametid ühiseid koosolekuid, koolitusi ja inspektsioone, auditeerivad üksteist ning hoiavad töös teabevahetust. Koordineerivat rolli kannavad muuhulgas Euroopa Ravimiamet EMA ning inspektoreid ühendav ülemaailmne organisatsioon PIC/S.
Toimeainete tootmise regulatsioone on Euroopa Liidu tasandil viimaste aastate jooksul karmistatud. Kuna suur osa toimeainetest toodetakse väljaspool Euroopa Liitu, on rakendatud ka mõned uued reeglid toimeainete impordile. Eestis on peamised õigusnormid ravimite ja toimeainete tootmisele ühesugused.
Toimeainete kvaliteedi hindamises on oluline roll Euroopa Nõukogu all tegutseval Ravimite Kvaliteedi Direktoraadil EDQM.
Droogide käitlejatele
02.06.2015
Droogide käitlemise ning pakendi märgistamise tingimused ja kord ning droogide loetelu
Droogiks nimetatakse taime osa (lehed, õied, seemned jm), mida kasutatakse raviotstarbeks. Enamasti kasutatakse kuivatatud drooge, vahel ka värskeid.
Tugevatoimelisi drooge võib Eestis müüa ainult apteekides. Niisugustest droogidest valmistatud teesid ja teesegusid toodavad Eestis ettevõtted, kellel on Ravimiameti tegevusluba - ravimite tootmise tegevusluba droogide pakendamiseks; vt tegevuslubade register, väli: Otsi kõigist andmeväljadest, otsisõna: droog.
Droogide käitlemist reguleerib Eestis sotsiaalministri määrus „Droogide käitlemise ning pakendi märgistamise tingimused ja kord ning droogide loetelu“. Määrusel on lisa, milles on nimekiri taimedest ja nende droogidest, mida peetakse tugevatoimelisteks (neid võib Eestis müüa ainult apteekides ning neid toodavad ravimite tootmise tegevusloaga ettevõtted). Iga taime kohta on näidustus, mida tohib pakendi märgistuses kasutada. Nimekiri piirdub Eestis enamlevinud taimedega. Kui nimekirjast konkreetset taime ei leia, tähendab see enamasti, et selle taime droogi turustamine ei ole piiratud apteekidega ning teed või teesegu müüakse ka poodides ja mujal (näiteks kummel, saialill). Kuid võib olla ka vastupidi – (eksootilisel) taimel on nii tugev toime, et temast valmistatud tooteid tuleb pidada ravimiteks ning kogu käitlemine peab alluma ravimiseadusele. Toodete määratlemisega – ravim või mitte – tegeleb Ravimiamet.
Eesti ettevõtetele väljastatud tegevusload leiab Tegevuslubade registrist (valida Tegevusloa liik "Tootmine"), kus tegevusloa numbrile klõpsates saab vaadata täiendavat infot ettevõtte tegevusulatuse kohta.
EudraGMDP - Euroopa Liidu andmebaas ravimite ja toimeainete tootjate ja turustajate kohta
Droogide käitlemise ning pakendi märgistamise tingimused ja kord ning droogide loetelu
Droogiks nimetatakse taime osa (lehed, õied, seemned jm), mida kasutatakse raviotstarbeks. Enamasti kasutatakse kuivatatud drooge, vahel ka värskeid.
Tugevatoimelisi drooge võib Eestis müüa ainult apteekides. Niisugustest droogidest valmistatud teesid ja teesegusid toodavad Eestis ettevõtted, kelle on Ravimiameti tegevusluba - ravimite tootmise tegevusluba droogide pakendamiseks; vt tegevuslubade register, väli: Otsi kõigist andmeväljadest , otsisõna: droog.
Droogide käitlemist reguleerib Eestis sotsiaalministri määrus „Droogide käitlemise ning pakendi märgistamise tingimused ja kord ning droogide loetelu“. Määrusel on lisa, milles on nimekiri taimedest ja nende droogidest, mida peetakse tugevatoimelisteks (neid võib Eestis müüa ainult apteekides ning neid toodavad ravimite tootmise tegevusloaga ettevõtted). Iga taime kohta on näidustus, mida tohib pakendi märgistuses kasutada. Nimekiri piirdub Eestis enamlevinud taimedega. Kui nimekirjast konkreetset taime ei leia, tähendab see enamasti, et selle taime droogi turustamine ei ole piiratud apteekidega ning teed või teesegu müüakse ka poodides ja mujal (näiteks kummel, saialill). Kuid võib olla ka vastupidi – (eksootilisel) taimel on nii tugev toime, et temast valmistatud tooteid tuleb pidada ravimiteks ning kogu käitlemine peab alluma ravimiseadusele. Toodete määratlemisega – ravim või mitte – tegeleb Ravimiamet.
Doonoriveri on ja jääb veel kauaks asendamatuks elupäästvaks ressursiks. Eesti vereseaduse kohaselt peetakse verest toodetud verekomponente ravimiteks, mille tootmisega tegelevad Eestis ravimite tootmise tegevusloa alusel verekeskused.
Verekeskuse ülesanne on koguda verd ning valmistada, uurida, säilitada, väljastada ja müüa verekomponente. Verekeskuse eesmärk on tagada, et Eesti tervishoiuteenuse osutajatele oleksid verekomponendid kättesaadavad ööpäev läbi. Ravimite tootmise tegevusluba on Eestis väljastatud kuuele verekeskusele. Viis verekeskust tegeleb vere kogumisega, ning neist neli tegelevad ka verekomponentide valmistamisega. Lisaks koguvad verekeskused verd ka väljasõitudel. Üks verekeskus tegeleb vaid vere säilitamise ja väljastamisega.
Eestis on doonorlus vabatahtlik ja tasustamata. Aastas kogutakse verd ligikaudu 34 000 doonorilt, millest valmistatakse üle 140 000 verekomponendi. Verekeskused varustavad haiglaid erütrotsüütide suspensiooni, trombotsüütide suspensiooni, värskelt külmutatud vereplasma ning teiste verekomponentidega. Ravimiamet teostab regulaarselt järelvalvet verekomponentide tootmise üle, vastavalt Eestis ning Euroopa Liidus kehtivatele seadustele ning juhenditele, kogub teavet verekomponentide tootmise ja ülekandest tingitud kõrvaltoimete ja kõrvalekallete kohta.
Tegevuslubade kohta käiva info leiate siit.
Eestis võib üldjuhul müüa ja kasutada ainult müügiloaga ravimeid. Seda, kas toode kuulub ravimite hulka või mitte, otsustab Ravimiamet määratlemise protseduuri käigus.
Määratlemist reguleerib sotsisaalministri määrus Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord.
Kuidas ja kust tooted Ravimiametisse määratlemiseks satuvad?
Enamikel juhtudel küsivad määratlust ettevõtjad/firmad, kes soovivad erinevaid tooteid meie kaubandusvõrgus turustama hakata. Samuti soovivad arvamust teised riigiasutused nagu Veterinaar- ja Toiduamet, Terviseamet, Tarbijakaitseamet ning Maksu-ja Tolliamet.
Kuidas määratlemine toimub?
Toote määratlemiseks esitatakse Ravimiametile taotlus, mis peab sisaldama toote ning toote valmistaja nime, andmeid toote koostise, omaduste ning tootele lisatava kasutusjuhendi kohta. Mõnikord lisatakse juurde toote näidis, enamasti siiski mitte, kuid Ravimiametil on seda alati õigus juurde küsida.
Taotluse läbivaatamiseks on aega 30 päeva. Esitatud andmete põhjal väljastatakse kirjalik otsus toote kuuluvuse kohta ravimite hulka. Ravimiamet määratleb tooteid ainult kas ravimiteks või mitte. Kui tegemist ei ole ravimiga, siis suunatakse ettevõte vastava organisatsiooni poole, kelle pädevusse antud toode võiks kuuluda (nt. toidulisandid Veterinaar- ja Toiduametisse, kosmeetikatooted Terviseametisse).
Viimati uuendatud: 28.06.2024