Korduma kippuvad küsimused

See sõltub ravimist! Mõnda ravimit tuleb võtta koos toiduga, et vähendada maoärritust või parandada ravimi imendumist, teisi aga tühja kõhuga. 

Samuti on teatud toite ja jooke, mis võivad hoopis mõjutada ravimite toimet või imendumist. Näiteks tuleb mõne ravimi ja piimatoodete, greibi või mineraalaineid sisaldavate toidulisandite tarvitamise vahele jätta piisav ajavahe.

Õiged kasutusjuhised leiad ravimi pakendi infolehest. Kahtluse korral pea nõu arsti või apteekriga.

Tablettide poolitamine või osadeks jagamine võib olla mõnikord vajalik ja lubatud, kuid see on pigem erand kui reegel. Poolitamine võib olla vajalik annuse kohandamiseks või allaneelamise hõlbustamiseks.

Tabletti võib jaotada ainult siis, kui sellel on selgelt eristatav poolitusjoon ja ravimi infolehes on kirjas „Tableti saab jagada võrdseteks annusteks“ või „Tabletti võib poolitada allaneelamise hõlbustamiseks“.

Kui poolitamise lubatavus ei ole selge, tuleb enne soovituse andmist või tableti poolitamist kontrollida infolehte või konsulteerida apteekri või Ravimiametiga.

Millal poolitamine ei ole lubatud

Tablette ei tohi poolitada,

• kui neil puudub poolitusjoon;
• kui ravimi infolehes ei ole selgelt kirjas, et poolitamine on lubatud.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaetud tablettide ja toimeainet modifitseeritult vabastavate tablettide võimaliku poolitamisele. Üldreeglina ei ole selliseid tablette lubatud väiksemateks osadeks jaotada, kuna toimeaine vabanemise eripära võib olla saavutatud tableti katte või ravimvormi kihilise ehituse kaudu. Katte purunemisel võib ravim kaotada toime, patsient võib saada liiga väikese või vastupidi, ohtlikult suure annuse.

Kui nende tablettide poolitamine on lubatud, on see märgitud ravimi omaduste kokkuvõttes ja pakendi infolehes.

Poolitusjooned ja nende tähendus

Poolitusjooni võib olla erinevat tüüpi – need võivad olla mõeldud kas annuse jagamiseks võrdseteks osadeks või tableti väiksemateks osadeks jaotamiseks allaneelamise hõlbustamiseks. Kui tableti pinnale on pressitud poolitusjoon(ed), peab olema selge, kas need on mõeldud annuse jagamiseks või ainult füüsiliseks poolitamiseks.

Kuna poolitusjooned võivad olla erineva otstarbega, on äärmiselt oluline, et ravimi väljastamisel selgitatakse patsiendile ravimi õiget kasutamist vastavalt ravimi omaduste kokkuvõtte (SPC) 3. lõigus ning pakendi infolehe (PIL) 6. punktis märgitud teabele.

Tablette on kõige õigem poolitada sõrmede vahel või vastavalt tootja antud juhistele. Kindlasti ei tohi soovitada tableti jaotamiseks kasutada nuga.

Mõnel juhul on tablettidel spetsiifiline murdmiskoht (snap-tab, breaking notch), mis võimaldab tabletti poolitada või osadeks jaotada tasasel pinnal sõrmevajutusega. Ka selline tablett on mõeldud poolitamiseks ainult siis, kui ravimi pakendil või infolehel on selle kohta vastav märge. Sellisel juhul asetatakse tablett puhtale ja stabiilsele pinnale ning vajutatakse sõrmega otse tabletile, kuni see murdub kaheks või mõningal juhul ka enamaks võrdseks osaks.

Alati ei ole tabletil olevad jooned funktsionaalsed – mõnikord võib tableti pinnal olla joon, kuid tabletti ei tohi siiski jagada. Sellistel juhtudel on see kirjas ravimi infos. Müügil võib olla ka ravimeid, millel on poolitusjoon(ed), kuid puudub selge info poolitamise lubatavuse kohta. Sellisel juhul kehtib ettevaatusprintsiip ning poolitamist ei soovitata, eriti ravimitel, millel on kitsas terapeutiline vahemik.

Kokkuvõte

Tablettide poolitamine peab alati põhinema ravimi ametlikel juhistel (märge ravimi pakendil või infolehes). Kui info on ebaselge või puudub, tuleb võtta ühendust Ravimiametiga. Tablettide poolitamine või osadeks jagamine on alati erandlik olukord. Eelistada tuleb alati ravimit, mis on patsiendile sobivas annuses, et vältida vajadust tablettide poolitamiseks.

Ei. Antibiootikumid toimivad bakterite, mitte viiruste vastu. Seetõttu ei aita need näiteks külmetuse, gripi ega enamiku hooajaliste viirushaiguste korral.

Antibiootikume tuleb kasutada ainult arsti määramisel ja vastavalt juhistele, et vältida antibiootikumiresistentsuse teket.

Üldjuhul võib ravimeid ja toidulisandeid kasutada samaaegselt, kuid mõned toidulisandid võivad mõjutada ravimite toimet või suurendada kõrvaltoimete riski. Näiteks võib naistepuna vähendada teatud ravimite toimet ning kaltsiumi- ja rauapreparaadid häirida mõne ravimi imendumist.

Võimalike koostoimete kohta leiab teavet ravimi pakendi infolehest!

 Kahtluse korral pea nõu arsti või apteekriga.

Ravimi säilitamistingimused on kirjas pakendi infolehe punktis 5 „Kuidas ravimit säilitada?“. Seal on toodud ravimi õigeks säilitamiseks vajalikud juhised.

Ravimitega reisimisel on omad reeglid, millega välisriiki minekul arvestada. Tuleb veenduda, et ravimitega on kaasas kõik vajalikud dokumendid ning ravimid oleksid õigesti hoitud nii reisile minnes kui ka reisi ajal. Nii möödub ravimitega reisimine sujuvalt ega teki ootamatuid olukordi piiril või lennujaama turvakontrollis.

Käsimüügi-, retsepti- ja loomaravimite reisile kaasa võtmise reeglite ja nõuete kohta saab lähemalt lugeda SIIT. 

Kui ravimi pakendi infoleht on kadunud, leiad selle digitaalselt Ravimiregistrist. Sisesta otsingusse ravimi nimi, vali otsingutulemustest õige ravim ja annus ning ava ravimi andmed. Pakendi infolehe leiad lehe paremast servast.

Jah. Pärast ravimi kõlblikkusaja möödumist ei ole selle kvaliteet, toime ega ohutus enam tagatud. Aja jooksul võivad ravimis olevad toimeained ja abiained laguneda, mistõttu võib ravimi toime väheneda või muutuda ettearvamatuks ja suurendada kõrvaltoimete tekke riski. 

Aegunud ravimid on ravimijäätmed ning need tuleb viia apteeki, jäätmejaama või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Loe lähemalt SIIT. 

Ravimid on ohtlikud jäätmed ning neid ei tohi visata olmeprügisse ega kanalisatsiooni. Aegunud või kasutamata ravimid tuleb viia apteeki, jäätmejaama või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Ravimijäätmete hulka kuuluvad ravimid ja nendega kokku puutunud pakendid. Toidulisandid, meditsiiniseadmed ja muud apteegitooted ravimijäätmete hulka ei kuulu ning neid saab sorteerida teiste jäätmete sekka.

Enne ravimijäätmete äraandmist eralda ümbriskarbid, tühjad ravimilehed ja infolehed ning sorteeri need papi- või paberikonteinerisse.

Rohkem infot ja täpsemad juhised leiab SIIT. 

Jah, ravimeid võib internetist osta, kuid ainult tegevusloaga internetiapteegist. Seaduslikud internetiapteegid kasutavad Euroopa Liidu ühist logo, millele klikkides avaneb vastava riigi pädeva asutuse (st Ravimiameti) veebileht.

Ebaseaduslikest müügikohtadest pärit ravimite kvaliteet, ohutus ja toime ei ole tagatud ning selle kasutamine võib tuua kaasa rohkem kahju kui kasu. 

Milline näeb välja seaduslikule internetiapteegile viitav Euroopa Liidu ühtne logo ning millised internetiapteegid Eestis tegutsevad, saab vaadata SIIT.

Tarneraskus on olukord, kus ravimiga varustamine ei vasta ravimi nõudlusele riigis. Tarneraskus võib tekkida igal ravimil ning selleks võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid. Enimlevinud põhjusteks on tootmisprobleemid, kvaliteediprobleemid, tootja ebatäpne müügiprognoos või puudulik varude planeerimine ning ravimi nõudluse ootamatu suurenemine.

Rohkem infot tarneraskute kohta leiab SIIT. 

Tarneraskuste info on leitav ravimiregistris. Otsides ravimit soovitud tunnuste (nt ravimi nimi, toimeaine, näidustus vms) järgi, kuvatakse kollase märgistusega ravimid, millel on tarneraskus, ja punase märgistusega ravimid, mille turustamine Eestis on lõpetatud. Täpsema info nägemiseks tuleb avada ravimikaart. Teave tarneraskusega ravimi alternatiivide kohta on ravimikaardi lehekülje lõpus.

Apteekrite täiendkoolitus - kuidas rakendada RavS § 45?

KUS ON KEHTESTATUD TÄIENDKOOLITUSE NÕUE?

Ravimiseaduse § 45. Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustused

Apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja on kohustatud:
42) tagama enda kulul apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks erialase koolitamise vähemasti 40 akadeemilise tunni ulatuses kahe aasta kohta. Erialaseks koolituseks loetakse osavõttu proviisori- või farmatseudiõppe õppekava õpetava kõrgkooli või erialaorganisatsiooni korraldatud farmaatsiaalasest täienduskursusest, seminarist, konverentsist või muust sarnasest õppepäevast;
[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]

KEDA ON VAJA KOOLITADA?

Koolitada tuleb apteekides (sh haiglaapteekides) töötavaid proviisoreid ja farmatseute (apteekreid).

KES VÕIB OLLA KOOLITAJA?

1. Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool või väljaspool Eestit asuv proviisori- või farmatseudiõppe õppekava õpetav kõrgkool.
2. Proviisorite ja/või farmatseutide erialaorganisatsioon (Eesti Apteekrite Liit, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts, Eesti Haiglaapteekrite Selts) või arstide erialaorganisatsioon, kui koolituse teema vastab proviisori või farmatseudi pädevuse tõstmise vajadusele või väljaspool Eestit asuv proviisorite ja/või farmatseutide erialaorganisatsioon.

Koolituse läbiviijatele, kellel on täienduskoolituse asutuse pidamiseks tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks, on sätestatud täienduskoolitusega seotud üldised nõuded ja kohustused täiskasvanute koolituse seaduses (RT I, 10.06.2015, 10). 

KES TASUB KOOLITUSKULUD?

Kuna apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja peab tagama tema apteekides (sh haiglaapteekides) töötavate proviisorite ja farmatseutide nõuetekohase koolitamise, on ka koolituskulude kandmine apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustus. Kohustusliku täiendkoolituse (40 akadeemilist tundi 2 aasta jooksul) kulude kandmise kohustust ei või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja lepinguliselt või muul (sh varjatud) viisil kolmandatele isikutele üle anda. Nii võib näiteks müügiloa hoidja ravimiseaduse § 86 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi järgides rahastada proviisorite ja farmatseutide osalemist muudel farmaatsiaalastel üritustel lisaks apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja poolt tagatud kohustuslikule täienduskoolitusele, kuid ei tohi tasuda § 45 punktis 42 sätestatud koolituse eest.

Kui apteeker töötab korraga mitmes erinevas apteegis, vastutavad apteegiteenuse tegevusloa omajad (tööandjad) apteekri täienduskoolituse kohustuse täitmise eest solidaarselt. Apteeker peab sõltumata töökohtade arvust läbima 2 aasta jooksul kokku vähemalt nõutud 40 akadeemilist tundi täienduskoolitust. Tööandjad võivad omavahel kokku leppida, millises ulatuses kumbki apteekrile täienduskoolituse tagab (nt proportsionaalselt töökoormusega vastava tööandja juures). Kuidas täpselt tööandjad kohustust omavahel jagavad, jääb nende otsustada. Seejuures võib Ravimiamet nõuda kummaltki apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajalt apteekrile kohustusliku täienduskoolituse tagamist täies ulatuses. Kui apteeker leiab end olukorrast, kus ükski tööandja pole nõus täienduskoolitust tagama, palume pöörduda Ravimiameti poole.

KOOLITUSE SISU

Farmaatsiaalane.
Koolitus peab tuginema teaduspõhise meditsiini põhimõtetele.

Koolituse sobivuse hindamisel on oluline kriteerium, et kohustusliku täienduskoolituse eesmärk peab olema praktiseerivate apteekrite erialase tegevuse kvaliteedi tõstmine. Seega peab koolitus olema mõeldud ja suunatud professionaalsetele proviisoritele ja farmatseutidele, et nende erialast arengut tagada ning pädevust täiendada.

Koolitus peab olema sõltumatu, st selle käigus või varjus ei tohi teha ravimireklaami. Sõltumatuse nõue tähendab seda, et koolitusel ei tohi olla ravimi väljakirjutamist või müüki edendavat mõju. Nii ei tohi näiteks koolitusel proviisoritele ja farmatseutidele antavate kingituste väärtus ületada 6,40 eurot ning koolitus ei tohi olla seotud kindla ravimi või kindla tootja ravimite müügi või väljakirjutamisega. Kui koolituse sõltumatuse nõuet rikutakse, ei arvestata koolitust kohustusliku koolituse hulka.

KOOLITUSE VORM

Täiendkursus
Seminar
Konverents
... ja muu sarnane õppepäev.
Arvesse läheb ka veebipõhine koolitus, mis vastab kõigile ülejäänud nõuetele.

KOOLITUSE MAHT

Vähemalt 40 akadeemilist tundi (à 45 min) 2 aasta kohta. Täienduskoolituse kohustuse ulatus ei sõltu apteekri töökoormusest. Kui apteeker töötab mitmes apteegis, jääb nõutav täienduskoolituse maht samaks, st kõigi tööandjate poolt tagatav täienduskoolituse maht peab kokku moodustama nimetatud miinimumi.

MILLISEST AJAST ARVESTATAKSE 2-AASTAST PERIOODI?

2-aastast perioodi arvestatakse tegevusloa omaja ja apteekri vahel sõlmitud töösuhte algusest. Nende osas, kes olid töösuhtes koolitusnõude jõustumise ajal, algab kaheaastase perioodi arvestus selle tööandja kohustusena 01.01.2015. Kui apteeker vahetab tööandjat, siis peab tööandja tagama erialase täiendkoolituse 2 aasta jooksul alates tema juures tööleasumisest. Kui apteeker töötab korraga mitmes erinevas apteegis, algab 2-aastane periood vastava tööandja juures tööle asumise päevast.

Töösuhte peatumise korral (näiteks lapsehoolduspuhkus) ei loeta eemal oldud aega erialase täiendkoolituse arvestamisel kahe aasta sisse.

KOOLITUSE ARVESTUS

Koolituse läbiviija säilitab koolituse kava koos ajakava, teemade ja lektorite ning osalejate andmetega.

Tööandja peab oma ettevõttes looma süsteemi apteekrite koolituse arvestuse pidamiseks. Arvestust tuleb pidada iga proviisori ja farmatseudi kohta. Proviisori ja farmatseudi erialane koolitus peab olema dokumenteeritud, st peab olema kirjas kes, millise sisu ja kestvusega ja kelle korraldatud koolitustel on käinud (seda asendab koolitaja väljastatud vastava infoga tunnistus). Koolitusplaane ja andmeid apteekrite koolituste kohta tuleb tööandjal apteegis säilitada 3 aastat.

Tegevusloa omajal tekib koolitamise ja selle arvestuse kohustus apteekri tööleasumise ajast tegevusloa omaja juures.

Kui apteeker töötab korraga mitmes erinevas apteegis, võib apteeker igas töökohas adekvaatse ülevaatliku arvestuse pidamiseks lasta arvele võtta kõik täienduskoolituse tunnid sõltumata sellest, kas konkreetse koolituse tagas üks või teine tööandja. Selliselt säilib iga tööandja juures koondülevaade sellest, kui suures ulatuses apteekri kohustusliku täienduskoolituse nõue on täidetud.

KOOLITUSE VORMISTUS

Tõend/tunnistus koolitaja poolt on vajalik. See tuleb väljastada vahetult pärast koolituse lõppu (või hindamist), moodulkoolituse puhul pärast moodulite lõppu.

Tõend antakse täienduskoolitusel osalejale juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust (nt ei ole testi vms õpiväljundite hindamise viisi) või õppija ei saavutanud neid. Kui toimus õpiväljundite hindamine ning koolitusel osaleja sai positiivse tulemuse, väljastatakse tunnistus. Apteekrite kohustusliku täienduskoolituse nõude täitmise mõttes ei ole oluline, kas koolituse läbimisel väljastatakse tunnistus või tõend.

Tõendile/tunnistusele tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:

1. täienduskoolituses osalenud või selle läbinud apteekri nimi ja isikukood;
2. täienduskoolitust korraldava isiku või asutuse nimi ja registrikood;
3. majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti Hariduse Infosüsteemis (kui koolitajal on loakohustus või majandustegevusteate esitamise kohustus);
4. koolituse nimetus;
5. täienduskoolituse toimumise aeg ja täienduskoolituse maht;
6. tõendi või tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;
7. koolitajate nimed.

JÄRELEVALVE

Ravimiamet hakkab apteegi tegevusloa omajate kohustuse täitmist kontrollima 01.01.2017. Aastatel 2015-2017 juhib Ravimiamet tähelepanu koolitusnõudele, koolitusplaani ja arvestuse süsteemi vajadusele ning annab hinnangu juba läbitud koolituste vastavusele (sh reklaami pisteline kontroll).

Kas THC on narkootiline aine? Kas CBD võib olla ravimi toimeaine? Millised CBD ravimid on olemas? Kas ja millistel tingimustel on kanepi kasvatamine Eestis lubatud? 

Nendele ja teistele kanepi, THC ja CBD käitlemise, kasutamise ning regulatsiooniga seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Vaata SIIT.

Kuidas esitada dokumente kliendiportaali kaudu? Kuidas parandada dokumentides esinevaid vigu? Kuidas jälgida dokumentide menetluse seisu?

Nendele ja teistele Ravimiameti kliendiportaali kasutamisega seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Loe lähemalt SIIT.

Millistel tingimustel saab müügiluba taotleda riikliku protseduuri kaudu? Kuidas toimida ravimi klassifikatsiooni muutmisel? Millal tuleb esitada ravimi näidised?

Nendele ja teistele müügilubadega seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Loe lähemalt SIIT. 

Kuidas esitada müügiloa hoidja muudatust? Kas sama muudatust võib esitada mitme ravimi kohta ühel taotlusel? Millised administratiivsed ja kvaliteedimuudatused mõjutavad ravimiinfot?

Nendele ja teistele müügiloa muudatuste esitamise, menetlemise ja ravimiteabe ajakohastamisega seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Vaata SIIT.

Millal muutub tervisealane teave ravimireklaamiks? Kas ravimeid võib internetis reklaamida? Millised nõuded kehtivad üldsusele suunatud ravimireklaamile? Kuidas eristada tervisealast teavet ravimireklaamist?

Nendele ja teistele ravimireklaami nõuete ja piirangutega seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Vaata SIIT.

Mis keeles peab olema ravimi pakendi märgistus? Kas ravimeid on lubatud müüa võõrkeelse märgistusega pakendis? Kuidas koostada Balti pakend juhul, kui ravim on ühes riigis retseptiravim ja teises käsimüügiravim?

Nendele ja teistele ravimite pakendite märgistamise, kujundamise ja pakendikavanditega seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Loe lähemalt SIIT.

Millistele ravimitele kehtivad turvaelementide nõuded? Kas müügiloata ravimitel, mida on lubatud Eestis kasutada, peavad olema turvaelemendid? Kes peab deaktiveerima aegunud või defektsete ravimite pakendid? Mida teha, kui ravimi müügi hetkel vajalik infotehnoloogiline lahendus ei toimi?

Nendele ja teistele ravimite turvaelementide nõuete rakendamisega seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Vaata SIIT.

Mida vaktsiinid sisaldavad? Milliseid uuringuid vaktsiinide kohta tehakse? Mida teha, kui pärast vaktsineerimist avaldub mõni kõrvaltoime? 

Nendele ja teistele vaktsiinide ohutuse, koostise, uuringute, kõrvaltoimete ning kasutamisega seotud korduma kippuvatele küsimustele leiab vastused teemalehelt. Loe lähemalt SIIT.