Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 14.–20. märts 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave

14.–20. märts 2022 esitatud kõrvaltoime teatised

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 41 teatist.

- Viies teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

- Ühes arsti edastatud teatises kirjeldati 79-aastasel mehel segasusseisundi ja kognitiivse funktsiooni halvenemist 2 päeva pärast 3. vaktsiiniannust. Patsiendil esinesid vaktsineerimisele eelnevalt ajuhemorraagia jääknähud, dementsus, südamekahjustusega kõrgvererõhutõbi. Ajalise seose tõttu ei saa Ravimiameti hinnangul täielikult välistada, et vaktsineerimine võis ajutiselt olemasolevat seisundit halvendada.

- Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 71-aastasel naisel südame rütmihäire (kodade virvendusarütmia) teket 1 kuu pärast 1. vaktsiiniannust ja kilpnäärme ületalitluse (türeotoksikoosi) teket 4 kuud pärast 2. vaktsiiniannust. Patsiendil esines kaasuva haigusena subkliiniline hüpertüreoos vaktsineerimise eelselt paar aastat. Türeotoksikoosi autoimmuunne genees epikriisidele tuginedes välistati. Subkliinilist hüpertüreoidismi seostatakse eakatel kodade virvenduse ja südamepuudulikkuse suurenenud riskiga. Ravimiameti hinnangul ei ole türeotoksikoos tingitud vaktsiinist, pigem on see amiodarooni kõrvaltoime või seotud haiguse (subkliinilise hüpertüreoosi) loomuliku kuluga.

- Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 54-aastasel mehel 2,5 kuud pärast 2. vaktsiiniannust ajuinsuldi teket. Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga ebatõenäoline: puudub ajaline seos, epikriisidele tuginedes on peaajuinfarkti põhjuseks unearteri stenoos, lisaks esinevad patsiendil riskifaktoritena hüperlipideemia ja hüpertooniatõbi.

- Kolmekümne kolmes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

• 14 teatises kirjeldati 3 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanus 61-88 aastat, keskmine vanus 77,5 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, patsiendid vajasid haiglaravi. Patsiendid nakatusid 1-4 kuud (keskmiselt 2,6 kuud) pärast tõhustusannust.
• 5 teatises kirjeldati 3 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanus 71-84 aastat, keskmine vanus 77,2 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, patsiendid vajasid haiglaravi, kuid surid. Patsiendid nakatusid 2-4 kuud (keskmiselt 2,8 kuud) pärast tõhustusannust.
• 1 teatises kirjeldati Vaxzevria 2. annuse ja Comirnaty tõhustusannusega vaktsineeritud patsiendil (vanus 67 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, ta vajas haiglaravi. Patsient nakatus 2,5 kuud pärast tõhustusannust.
• 12 teatises kirjeldati 2 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanus 50-96 aastat, keskmine vanus 73,9 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, patsiendid vajasid haiglaravi. Patsiendid nakatusid 4-10 kuud (keskmiselt 7 kuud) pärast 2. annust.
• 1 teatises kirjeldati 2 annusega vaktsineeritud patsiendil (vanus 89 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, ta vajas haiglaravi, kuid suri. Patsient nakatus 5 kuud pärast 2. annusega vaktsineerimist.

Spikevaxi vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 4 teatist.

- Ühes teatises kirjeldati vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

- Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 22-aastasel mehel pärast 1. vaktsiiniannust reaktiivse artriidi teket samal päeval ja rindkerevalu teket 3. päeval. Rindkerevalu tõttu kahtlustati müokardiiti, sest troponiini näit oli normist kõrgem, hilisemates analüüsides oli troponiini väärtus normis, EKG normis. Vaktsineerimisele järgnenud päeval osales mees raskel füüsilisel jalgsimatkal. Kirjanduse andmetel võib pikaajaline suur füüsiline koormus (nt pikk jalgsimatk varustusega) põhjustada ajutist troponiini sisalduse tõusu, mis langeb pärast koormust kiiresti (paari päevaga). Müokardiidi korral jääb troponiini tase normist kõrgemaks 5-10 päevaks. Epikriisile tuginedes kahlustati infektsiooni (infektsioonitekitaja kohta andmed puuduvad), määrati ravi antibiootikumiga, millega põletikunäitajad langesid. Bakteriaalsed infektsioonid on reaktiivse artriidi teadaolevaks põhjustajaks. Arvestades reaktsiooni ajalist seost vaktsineerimisega ei saa seost vaktsiiniga täielikult välistada, kuigi täpne etioloogia jääb ebaselgeks. Arvestades haiguse positiivset dünaamikat antibakteriaalse ravi foonil, on reaktiivse artriidi põhjustajaks pigem kaasuv infektsioon.

- Kahes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

• 1 teatises kirjeldati 2 annusega vaktsineeritud patsiendil (vanus 85-aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, ta vajas haiglaravi. Patsient nakatus 10 kuud pärast 2. vaktsiiniannust.
• 1 teatises kirjeldati Vaxzevria 2 annuse ja Spikevax tõhustusannusega vaktsineeritud patsiendil (vanus 48 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, ta vajas haiglaravi. Patsient nakatus 2 kuud pärast tõhustusannust.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal  saadeti 5 teatist.

- Viies teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

• teatistes kirjeldati 2 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanus 32-75 aastat, keskmine vanus 61,5 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, patsiendid vajasid haiglaravi. Patsiendid nakatusid 4,5-8 kuud (keskmiselt 6,1 kuud) pärast 2. vaktsiiniannust.

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal  saadeti 4 teatist.

- Kahes teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

 - Kahes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

• teatistes kirjeldati 1 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanus 69 ja 94 aastat, keskmine vanus 81,5 aastat) raske kuluga COVID-19 haigust, patsiendid vajasid haiglaravi. Patsiendid nakatusid vastavalt 2 ja 1 kuud pärast 2. vaktsiiniannust.

Nuvaxovidi vaktsiin

Eelmisel nädalal teatisi ei saadetud.

Üldine teave

COVID-19 vaktsiiniannuseid on Eestis ajavahemikus 27.12.2020 kuni 21.03.2022 hommik tehtud 1 967 047.

Ravimiametile on perioodil 27.12.2020 kuni  20.03.2022 COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 6970 teatist (0,35 % vaktsiiniannustest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta:

* kui teatises kirjeldatakse erinevaid COVID-19 vaktsiine, siis kajastub tabelis teatis viimati tehtud vaktsiini järgi.
Erinevus eelmise nädala arvudega on tingitud duplikaatide eemaldamisest.

Tõsist reaktsiooni kirjeldavad teatised

27.12.2020 kuni 20.03.2022 on Ravimiametile saadetud 350 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.

Neist 152 teatist (43,4%) on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 198 teatist (56,6%) patsiendid. Patsientide/lähedaste poolt saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldavate teatiste puhul on põhjusliku seose hindamiseks oluline saada meditsiiniline kinnitus (sh varasem anamnees, analüüside tulemused, teised kasutatavad ravimid, surmlõppe korral lahanguaruanne) – 198 teatisest 142 juhul on patsiendid/lähedased andnud loa arstiga ühendust võtta /saatnud epikriisid ning Ravimiamet on enamusel juhtudest saanud meditsiinilise kinnituse (olenemata arsti hinnangust). Lähedase/lapsevanema saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldava teatise korral on vajalik patsiendi täisnimi, sest vastasel juhul on arstil võimatu patsiendi andmeid digiloost leida.

* Tõsiseks kõrvaltoimeks on liigitatud järgmised reaktsioonid:

• surmajuhtumid,
• eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
• püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
• haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.

Peamiselt on teatatud kardioloogilistest häiretest (72), neuroloogilistest häiretest (58) ja allergilistest reaktsioonidest (40), harvem lühiajalist ravi vajanud immuniseerimise järgsetest stressreaktsioonidest (10), trombotsütopeeniast (10), oftalmoloogilistest häiretest (10), oksendamisest (8), verejooksudest trombotsütopeeniata (6), reumatoloogilistest häiretest (9), raseduse katkemisest (6), trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (2), üksikud teatised teiste reaktsioonide kohta (nefroloogia, endokrinoloogia, hematoloogia, dermatoloogia, süsteprotseduuri tüsistus, onkoloogia, muu raseduse komplikatsioon, psühhiaatria, immunoloogia, infektsioonidest jt).

Trombidest, mis on ajalises seoses vaktsineerimisega, on teada antud 77 korral (peamiselt Comirnaty (37) ja Vaxzevriaga (21) seoses, harvem Spikevaxi (11) ja Jansseni vaktsiiniga (8) seoses).

Tänaste andmete põhjal ei ole „tavatrombid“ seotud COVID-19 vaktsiinidega (v.a venoosne trombemboolia Jansseni COVID-19 vaktsiiniga või trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom Jansseni COVID-19 vaktsiini ja Vaxzevriaga või ajuveresoonkonna veenide ja venoossete siinuste tromboos ilma trombotsütopeeniata Vaxzevriaga).

27.12.2020 kuni 20.03.2022 on Ravimiametile saadetud 41 surmlõppega teatist (21 teatist arstide poolt, 20 patsientide lähedastelt).

5 juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga võimalik:

- seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (31-aastane mees, esialgne teave,  vt 1.-7. märts 2021 kokkuvõte, patsient suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu)

- seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (81-aastane mees, esialgne teave  vt 3.-9 mai 2021 kokkuvõte), patsient suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu.

- seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (73-aastane naine,  esialgne teave   vt  26.aprill-2.mai 2021 kokkuvõte) patsient suri 2 kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse.

- seos vaktsiiniga (Comirnaty) võimalik (23-aastane mees – esialgne teave vt 13.-19 detsember 2021 kokkuvõte), patsient suri 4 nädalat pärast vaktsineerimist müokardiidist tingitud äkksurma tõttu.

- seos vaktsiiniga (Janssen) võimalik (hulgihaigustega 86-aastane mees, esialgne teave 1.-9. jaanuar 2022 kokkuvõte), patsiendi seisund halvenes vaktsineerimise järgselt, patsient suri 3,5 nädalat pärast vaktsineerimist kopsuarteri trombemboolia ja ägeda kopssüdame tõttu.

2 juhul ei saa Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga välistada:

- seost vaktsiiniga (Vaxzevria) ei saa välistada, (63-aastane naine – esialgne teave   vt 8.-17 märts kokkuvõte), patsient suri palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu.

- seost vaktsiiniga (Comirnaty) ei saa välistada (87-aastane mees – esialgne teave vt 6.-12. detsember kokkuvõte), vaktsineerimisprotseduur võis provotseerida südame rütmihäire teket, mistõttu mees suri pool tundi hiljem.

Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.

Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust (sümptomaatilist haigestumist) pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

• 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
• 14 päeva pärast Spikevax vaktsiini teist annust
• 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
• 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust
• 12-14 päeva pärast tõhustusannust

Ravimiamet ootab täna eelkõige teavitusi haiglaravi vajanud nakatumistest tõhustusannuse saanud inimeste kohta.

Ravimiametile on 13.03.2022 seisuga sümptomitega nakatumisest teada antud 873 korral (28.02-6.03.2022 edastatud 51 ebaefektiivsuse teatist olid varasemalt esitatud teatiste duplikaadid ning on kustutatud):

* Surmlõppega juhtudel (63) olid patsiendid vanuses 56-99 (keskmine vanus 81,7), tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, südamepuudulikkus, südame rütmihäired, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajalised haigused jms). Ühel patsiendil (72-aastane) ei esinenud kaasuvaid haiguseid.

Sümptomaatilist kerget nakatumist esineb teadaolevalt rohkem (vt Terviseameti andmed), Ravimiamet keskendub haiglaravi vajanud juhtude registreerimisele.

Kuni 18-aastastel teatatud võimalikud kõrvaltoimed

27.12.2020 kuni 20.03.2022 on Ravimiametile seoses COVID-19 vaktsiinide kasutamisega alla 18-aastastel noorukitel ja lastel saadetud 81 teatist võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta (perioodil 14.-20.03.2022 teatisi ei saadetud), neist alla 12-aastaste laste COVID-19 vaktsineerimisega seoses 1 teatis.

2022 a. 21. märtsi hommiku seisuga on noorukitele tehtud 98 959* vaktsiiniannust COVID-19 vaktsiine, neist alla 12-aastastele 8947 annust.

* Inimeste vanus on arvutatud 1. jaanuari 2022 seisuga. Vanuse arvutus mõjutab vanusegruppide hõlmatuse numbreid võrreldes varasemates kokkuvõtetes toodutega.

Kuuekümne kolmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

Üheteistkümnes teatises on kirjeldatud vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet.

Neist seitsmel juhul on Ravimiameti hinnangul seos vähemalt võimalik või seost ei saa välistada:

Kuuel juhul kasutati Comirnaty vaktsiini:

- Ravi vajanud allergilisest reaktsioonist on teada antud kolmel korral:

• 13-aastasel noorukil tekkis allergiline reaktsioon (teadvuse kaotus, vererõhu langus, nahalööve) vahetult pärast vaktsineerimist (1. annus). Poiss vajas tavapärast ravi ja paranes. Seos vaktsiiniga on võimalik.
• 14-aastasel tüdrukul tekkis 48 tundi pärast 1. vaktsiiniannust laialdane urtikaaria (nõgestõbi, allergiline reaktsioon), mis vajas ravi. Tüdruk paranes. Seos vaktsiiniga on tõenäoline.
• 12-aastasel poisil tekkis 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust allergiline lööve (multiformne erüteem), poiss vajas haiglaravi ja paranes. Lisaks diagnoositi poisil bakteriaalne infektsioon, mis võib samuti olla multiformse erüteemi vallandajaks. Multiformset erüteemi seostatakse Comirnaty vaktsiiniga (turustamisjärgselt teatatud väga harva, kuid tekkeaeg 1-3 päeva vaktsiinist). Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga täielikult välistada ei saa.

- Trombotsütopeenia tekkest on teada antud ühel korral:

• 15-aastasel tüdrukul tekkis 2 nädalat pärast 1. annust täppverevalumitega lööve. Haiglas diagnoositi  immuuntrombotsütopeenia ehk immuunmehhanismiga vereliistakute vähesus. (Immuun)trombotsütopeenia ei ole täna mRNA vaktsiinide teadaolevaks kõrvaltoimeks, kuid samas on see võimalik risk kõigi vaktsiinide ja ka viirushaiguste puhul. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

- Näonärvi halvatuse tekkest on teada antud ühel korral:

• 13- aastasel poisil 6 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust, reaktsioon vajas ravi, nooruk on paranemas. Seos vaktsiiniga on võimalik. Äge perifeerne näonärvihalvatus on mRNA vaktsiinidel teadaolev harvaesinev kõrvaltoime, mis iseenesest ei ole ohtlik, kuid kindlasti häiriv.

- Essentsiaalse treemori tekkest anti teada ühel juhul:

• 16-aastasel tüdrukul tekkis 1. vaktsiiniannusele järgnenud päeval käte ja keele treemor, jäsemete müokloonilised tõmblused. Tütarlaps hospitaliseeriti uuringuteks - neuroloogilist patoloogiat ei leitud, paranes raviga 3 päevaga. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Ühel juhul kasutati Spikevax vaktsiini:

• 17-aastasel tütarlapsel tekkis 3 tundi pärast 1. vaktsiiniannust epilepsiahoog kestusega kuni 20 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Neist neljal juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline/seos puudub (kõigil juhtudel on kasutatud Comirnaty vaktsiini):

• 13-aastasel poisil tekkis 9 päeva pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog teadvuse kaotusega kestusega 3 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita; muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Anamneesis on korduvad palavikukrambid. Ravimiameti hinnangul puudub põhjuslik seos vaktsiiniga (9 päeva vaktsiinist – ajaline seos puudub, vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid, sh nt palavik, anamneesis korduvad krambid).
• 14-aastasel poisil tekkisid 14 päeva pärast 2. vaktsiiniannust perikardiit ja pleuriit (südamepauna ja kopsukelmete põletik). Anamneesis on perekondlik vahemere palavik, mis väljendub perikardiitide ja pleuriitidena, mille episoode on noorukil ka varasemalt esinenud. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub, tegemist on põhihaiguse ägenemisega.
• 16-aastane nooruk suri 6. päeval pärast 1. vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia tõttu. Noorukil esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
• 16-aastane tütarlaps suri 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Tütarlaps haigestus raskesse haigusesse enne vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Neist ühel juhul ei ole võimalik seost hinnata (arsti poolt müügiloa hoidjale edastatud teatis sisaldab väga vähe informatsiooni):

• teismelisel noormehel (täpne vanus teadmata) kirjeldati tilkpsoriaasi teket 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Esineb ajaline seos. Kaasuvate haiguste ja ravi kohta andmed puuduvad.

Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Kõigil neljal juhul kulges haigus kergelt, noorukid vajasid sümptomaatilist ravi kodus ja on paranenud. 3 noorukit olid vaktsineeritud Comirnaty ja 1 nooruk Jansseni COVID-19 vaktsiiniga.

Kahes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist, noorukid olid vaktsineeritud Comirnaty vaktsiiniga.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.